Haigused

Küll on tore, et on sõpru, kes tuletavad mulle meelde, kuidas enamus inimestest erinevatest nähtusest aru saavad, sest mina olen juba aastaid vaadanud kõike toimuvat eemalt, mitte uudistest ja reklaamidest. Hiljuti avaldaski üks neist sõpradest siirast arvamust, et kui tal tõuseb palavik ja ta võtab paratsetamooli, siis ongi ta terve ja läheb tööle.
Suvel kiitis tema vend naerul näoga, kui tark see loodus ikka on: kui metssigade arvukus on liialt kõrge, siis korrigeerib seda Aafrika seakatkuga. Esimese hooga võttis mind tummaks - kuidas saab tunduda loogilisena, et Eesti metsade samblast võrsub meie sigu tapma Aafrika seakatk? Aga siis mulle meenus, et tema ju kuulab, vaatab, loeb ja usub uudiseid :) Ma tean, et teist inimest muuta ei saa, aga mõnikord nii väga tahaks. Parim, mis ma saan teha, on avaldada enda nägemus ja arusaam ning loota, et ka tema ühel ilusal päeval soovib olla iseseisev mõtleja.

Nüüd kõigest järgemööda. Haigus on millegi tulemus ehk tagajärg. Mõni ütleb, et külmetas (siinkohal ma tihti ei suuda muiet varjata), teine jälle väidab, et käes on viirusteaeg ja sellest pole pääsu, kolmas leiab, et tegu on geneetilise pärandiga jne. Miks mind paneb muigama külmetushaigus? Sest ma ise pole veel kordagi näinud, et külm kedagi haigeks oleks teinud, lähim on lihasvalu, sest me tõmbame ennast pingesse, mõnikord lausa väriseme ehk lõdiseme. Küll aga hakkab tööle kuskilt kuuldud väide, et külmaga kaasnevad haigused, ja sellega me ennast haigeks mõtlemegi, ise kinnitame: nüüd ma jään haigeks. Tehtud! Tihti just USA filmides karjuvad naised: "Pane aken kinni, saad muidu kopsupõletiku!" Värskest õhust kopsupõletiku? Sama palju, kui Eesti samblast Aafrika seakatku. Täpselt sama on geneetiliste kalduvustega: "Emaliinis jookseb mul rinnavähk, isa poolt saan infarkti, küsimus on vaid selles, kumb tapab mu esimesena." ... nagu keegi saaks tappa teisena... Ma väidan, et SINA tapad ennast sellise suhtumisega. Ma tean, et väga raske on igasugustest mõttemustritest vabaneda, sest enamusi ei jõua me fikseeridagi, need on nii tugevalt sisse sööbinud meisse, aga siin aitab õnneks inimene kõrvalt, kes juhib tähelepanu, sul on vaja ainult kutsuda  ta enda ellu. Kui oled nendest haigusi tekitavatest faktoritest teada saanud, polegi teha muud, kui neil minna lasta ja kinnitada endale, et oled täiesti terve. Tulles tagasi sõbra juurde, kes arvab, et paratsetamool teeb ta imeväel terveks, siis minu nägemus on selline: mitte miski peale enda muutumise ei tee sind terveks, mitte keegi peale sinu enda ei saa sinu haigust ära võtta. Jah, tervendajad saavad aidata, aga abi seisnebki selles, et me ütleme sulle, mida sa pead tegema, et haigusest vabaneda. Vahet pole, kas tegu on nohu või diabeediga, ausõna. Kui tõuseb palavik, tahab keha meile ju midagi öelda, kindlasti mitte seda, et võta paratsetamooli. Kõige levinumad põhjused nö hooajaliste haiguste küüsi langemiseks on puhkusevajadus, soovimatus (isegi vastumeelsus) tööle minna, soov olla kodus ja mitte midagi teha, pääseda mõnele sündmusele minemast. Väga tihti juhtub nii, et puhkuse esimestel päevadel jääb inimene haigeks. Miks? Sest tööpinge oli kasvanud nii suureks, puhkuseootus samuti ja nüüd koos pingelangusega laseb keha ennast vabaks ja kõik, mis sa oled sinna kogunud ja ravimitega alla surunud, läheb välja. Palavik näitab, et keha terveneb, põletab üleliigset sodi (ega ilma asjata kuumas saunas vihtlemas käida), külm aga puhastab (leiliruumist jääauku). Saadki voodis lebades lihtsalt puhata (muidugi kui sa just paratsetamooli ei võta :) ). Ma saan aru, et mõnikord on haiguse kulg kõike muud kui meeldiv vedelemine voodis, aga see näitab sulle, mida ja kui palju sa endasse oled kogunud. Seda võid mõõta higistamise, tatistamise, oksendamise ja kõhulahtisuse, samuti kehatemperatuuri järgi.

Nüüd pööran ühe levinud lause natuke teistpidi: haigus on tagajärg>haigus on põhjustaja. Vaatleme selle nurga alt natuke. Mida võib haigus põhjustada? Kindlasti ütleks arst ja enamus inimesi, et palju ebameeldivusi, tüsistusi ja soodsa pinnase järgmisele haigusele. Kuna see on ootuspärane vastus, siis ma liigun kiiresti edasi järgmise mõtte juurde. Haigus võiks olla ideaalis väga hea põhjus enda muutmiseks! Sa võtad selle aja, kui oled haige, ja keskendud endale: arutled teemal, miks ma just praegu haigeks jäin, mida keha tahab mulle öelda, miks just selline haigus, mida teha, et seda enam ei juhtuks jne. Väga lihtne, kuid levinud näide on nohu. See tekib solvumisest. Huvitaval kombel paljud ei taha tunnistadagi, et nad solvusid. Lisaks ollakse pahased nö solvaja peale, mitte ei lähtuta endast - miks see ütlus või tegu mulle niimoodi mõjus? Mis koht ja miks sai haiget? Enamasti on põhjus lapsepõlves ja seda on lihtne tervendada, tuleb vaid teadvustada. Niisiis on minu üleskutse terviserikke korral pöörduda vastuste saamiseks endasse ning käivitada sellega tervenemine, kusjuures vastunäidustusi ega ebameeldivaid kõrvalnähtusid ei ole. Ja kui sa oskad näha haigust suure võimalusena enda arendamiseks, siis ei karda sa enam kunagi haigeks jääda!

Viimase osa enne lõppsõna panen kirja tervendajana ja kirjeldan haiguste ülesehitust ja seost inimestega nii, nagu ma ise seda näen. Haigus on madala sagedusega, palju madalamaga, kui rõõmus inimene. Selleks, et haigus haakuks inimesega, tuleb tuua nad samasse lainealasse. Kuna haigus ei saa olla kõrgemal, sest siis peaks ta muutuma näiteks armastuseks, siis tuleb kuidagi saada inimesed madalamale. Tänapäeval tundub see olevat juba ülilihtne - igast august tuleb hirmujutte, sunnitakse tegema seda, mis meile tegelikult ei meeldi, kui kaldud lambakarjast kõrvale, hakatakse naelutama häbiposti, tekitama piinlikkust jne. Lisaks ilmub lugematul hulgal igasuguseid artikleid selle kohta, kuidas õigesti elada, mida süüa ja tarbida jne jne. Sa PEAD ennast tundma halvasti, kui sul ei ole ette näidata teatud saavutusi. Kõik see kokku panebki inimese ennast alla tõmbama ja seega haigustele kättesaadavale sagedusele langema. Siis teatatakse uudistes, et Eestisse on jõudnud gripilaine (nii otsekoheselt öeldaksegi - laine), ruttu kõik vaktsineerima! Kes juba on haiged, kähku rohtusid sööma. Medikamendid on aga ülesehituselt mürgised saastajad meie kehas ning tekitavad varem või hiljem soodsa pinnase mõne muu haiguse tekkeks, sest farmaatsiatööstus tahab olla jätkusuutlik ja inimesed peavad olema kontrollitavad. Seega lihtsaim nõuanne: kui tahad olla terve, ole õnnelik!

Paljud väidavad, et õigesti toitudes kaovad kõik hädad. Minu meelest on esimene häda see, et inimene ei tea, mis on TEMA keha jaoks õige toitumine. Mõni proovib erinevaid variante ja dieete, enamus ei viitsi muutusi üldse teha. Seda väidan ma tuginedes tööalasele kogemusele :) Minu nägemus on hoopis selline: toitumine mõjutab inimest 20-25%, 51% allub sellele, mis toimub kahe kõrva vahel, ülejäänud tegurid peituvad alateadvuses ja ümbritsevas keskkonnas. Kui inimene võtab nõuks hakata tervislikult toituma, kuid jääb seesmiselt ikka sapiseks klatšimooriks, siis ei aita teda ei sidrunivesi ega idud. Kui mees laseb ennast pidevalt alandada, ei piisa valgest suhkrust ja piimatoodetest loobumisest - ikka tekivad probleemid eesnäärmega. Mõnikord käivad muutused ka käsikäes, sest toitumisharjumuste muutmine eeldab suhtumise ja mõtlemise muutmist. Kes ei saa hakkama viimasega, ei saa nautida ka esimese poole pakutavaid hüvesid. Minu ema ütleb ikka, et mis vahet seal on, mida ma söön, nagunii sureme kõik ära. Minu meelest on vahe elukvaliteedis. Kui mul on normaalne kehakaal ja hea tuju, siis on elu ilusam ja ma ei mõtle suremisele. See suhtumine omakorda hoiab mind piisavalt kõrgel, eemal haiguselainetest. Jah, ma tean, et inimesena ma suren kunagi, aga praegu ma ju elan ja tõesti elan, mitte ei ole robot, kes aeg-ajalt vajab õlitamist ja korralist hooldust.

(Just praegu tuli kuskilt lause: paljud kardavad surma, aga paljud kardavad ka elada.)

Kuidas saad kergete vahenditega ennast kõrgel sagedusel hoida? 1. Ära sunni ennast tegema midagi, mida ei taha (100% ei pruugi õnnestuda, aga ka 50% on suurepärane tulemus ja hea algus). Vastumeelne tegevus, õhustik, seltskond jne väsitab meid, mis tõmbab ligi madala sagedusega mõtteid, mis tekitavad happelisi reaktsioone ja ongi haigus platsis.
2. Söö seda, mida su KEHA tahab. Ära järgi kellegi teise dieeti, eriti veel lõunamaist - me elame ju täiesti erinevas kliimas, neil seal troopikas pole vaja üldse rasva naha alla koguda, meil ikka küttekulude kokkuhoiu mõttes mõnel kuul tasub ära :) Mulle tundub, et parasvööde, milles me elame, tuleb sõnast parastama ehk paras teile, et seal elate.
3. Joo nii palju vett, kui SINA tahad. Mina näiteks ei joo peaaegu üldse, ausalt mõni päev ei joogi üldse vett. Minu jaoks päevas liiter endasse kallata oleks vist enesetapp, sest juba 200 ml peale tunnen, et vastik on, enam ei mahu. Muidugi palaval ajal joon rohkem, aga see-eest söön vähem. Kui sa tarbid kohvi vm vett kehast välja viivat ainet, siis tõenäoliselt tahab su keha rohkem juua. Mina soovitan muidugi kohvi mitte tarbida, lahendab paljud probleemid.
4. Valmista enda toidud ise, paremuselt teine on süüa kellegi teise poolt nö sinu juuresolekul valminud toitu. Täiesti surnud toit on see, mida saab osta poest vaakumpakendis, eriti väljamaised road (tead küll - viska paariks minutiks mikrolaineahju). Neid ei valmista inimesed, vaid masinad, neis ei ole tundeid ega midagi tervislikku. Toidu valmistamisel ole alati heas tujus, kui tunned, et miski rikub seda, võta väike paus ja programmeeri ennast ümber. Sinu tunded lähevad toidu sisse ja mõjutavad kõiki sööjaid! See ei käi muidugi ainult toidu kohta, vaid puudutab kõike, mida me loome.
5. Puhasta ja lae söögid/joogid. Selleks võid kasutada erinevaid meetodeid, kõige lihtsam on mõttejõud. Ole tänulik toidu komponentidele, et nad on jõudnud sinu kööki ja valmistavad nüüd rõõmu kogu perele :) Kui tarbid liha vm loomset produkti, siis puhasta ta ka surmahirmust (eriti masstoodangu puhul, metsloomades seda ei ole, samuti pole neis antibiootikume, lisaks on nad tulnud siia maailma armastusest, mitte spermadoonori abil).
6. Näe ilu kõikjal enda ümber! Tee tänulikkus enda lahutamatuks osaks, isegi kui see kukub mõnikord sarkastiliselt välja.
7. Kinnita endale, et kõik on korras, kõik läheb hästi.
8. "Ma olen täiesti terve! Mul on hea olla!"
9. Hoia eemale inimestest, kes ei toeta sinu muretut olekut. Reeglina kasutavad nad alkoholi, tubakat jm "mõnuaineid", seega kergesti ära tuntavad.
10. Ole SINA ISE - puhas tingimusteta armastus, elu looja.

Kas ma usun, et haigused on inimeste poolt loodud? Jah, kusjuures enne on olemas "ravim", siis lastakse valla haiguselaine ja öeldakse, nüüd kähku, ainult esimestele jätkub, aga see on päris kallis. Tervishoiusüsteem ja farmaatsiatöötsus on minu silmis organiseeritud kuritegevus, millel on 2 eesmärki: hoida inimesi kontrolli all, ehk sõltuvuses, ning rahaline kasum.
Kas iga inimene on võimeline ennast tervendama? Absoluutselt! See eeldab endaga kontakti taastamist, mis omakorda toob kaasa palju huvitavaid arenguid.

Kokkuvõtteks: sinu tervis on sinu kätes või õigemini peas. Iga sinu otsus mõjutab kogu su elu, ka tervist. Ennetamine on alati lihtsam (ja tervislikum), kui oodata tagajärgedeni ja siis haigusest kurnatuna püüda positiivselt mõelda. Iga valutorkekene näitab midagi, võiks öelda, et see ongi õnnetus, mis tegelikult hüüab tulles. Luumurd, mis ei klassifitseeru otseselt haiguseks, viitab ikkagi millelegi, olenevalt sellest, mis koht sinus murdus. Nohust vähini, konnasilmast diabeedini - kõik on lahendatav. Mõni on seisukohal, et kui inimene on tulnud siia ellu kogema näiteks vähki, siis ei tohigi temalt seda kogemust ära võtta, ehk teda tervendada, las kannatab aastaid ja sureb valudes. Mina ei ole seda meelt - äkki ta tuli kogema hoopis paranemist vähist? Äkki ta tuli tõestama teistele, et see on võimalik? Selle valiku teeb ta teadlikult siin elus, mitte enne ega pärast, nii et austage teiste otsuseid ja tegelege rohkem enda tervisega :)

Kuna jutt jookseb hästi (ja) pikalt, siis tuleb eraldi peatükina teema "Lapsed ja haigused".

Mõnusat kaasamõtlemist!