laupäev, 1. juuli 2023

Aasta 2023 kaartides

Ester, Kristel ja kaardid – esitasime küsimusi ja panime kirja vastused. Täpselt nagu isikutestidega – mõlema saadud vastused on kirjas muutmata kujul. Kui mõni väga pakiline küsimus on puudu, siis kirjuta meile, täidame tühimiku! Esimesed on Eestit puudutavad, järgmised üleilmsed teemad.

Mis toimub Eesti poliitmaastikul?

Kuni valimisteni jätkub 3 partei koostöö, siis ühel viskab üle, näitab keelt ja kõnnib minema. See viib valitsuse kokku kukkumiseni, pettumuseni, senisest edust hoolimata on üldine emotsionaalne madalseis. Peale valimisi on võimul endiselt naine, kes kamandab ka finantsidega, kõik kordub, samas sünnib ka midagi uut. Esile kerkib noorem tasakaalukas mees, kes on ohuks valitsevale naisele. Mees väärtustab peretraditsioone, on konservatiivne, samas loominguline. Tema viib Eestit edasi, kuid see suund ei meeldi paljudele. Ta jagab abivajajatele vahendeid ja saab võimule.

Segadus, energia, mis pole koordineeritud. Kaardid hakkasid pakist välja lendama. Jäetakse mulje, et tegeletakse jõudsalt perekondade ja inimeste elujärje parendamisega. Kusjuures soov oleks justkui olemas ja mõte, kuid süsteem on nii vildakas, et seda reformida või paremale järjele aidata, tuleks kõigepealt vanast süsteemist lahkuda. Sellist oskust ja tahet ei ole. Pigem liigutakse edasi poolikute ja kinnistamata plaanidega, mis täidavad mõne ühiskonna esindaja või isegi ühiskonna kihi suurimad soovid, kuid enamuse jätavad ahhetama ja päid vangutama. Mõnes mõttes tahakski öelda, et tore – kasvatage oma järeltulevaid põlvi nii, et nad õpiks endale lootma ja ei oleks süsteemi orjad. 

Milline on Eesti majanduslik areng?

Käsud tulevad keskstaabist, mees otsustab, keegi ei vastuta. Palju südamevalu, eraldatust, oma muredega üksi olemist, rõhutakse, et olge kannatlikud. Kuid pisut varjus on jälle noorem mees, kellel on palju häid ideid, kuid vähem kogemust, ta on täis tahtmist tegutseda ning kui see tal õnnestub, siis valitseme ise enda raha ja ressursse, meil on olemas kõik vajalik.

Majanduslik areng toob väikseid võite. Üsna arusaamatute poliitilise tasandi vaidluste ja võimumängude kontekstis liigub siiski üldine heaolu vaikselt, aga kindlalt edasi ning jah – see ei rahulda kohe enamuse vajadusi, kuid siiski tõstab üsna aeglaselt, kuid kindlalt pead. Inimesed märkavad mingeid tunnuseid ühiskonnas, mis on omased heaoluriikidele. Üsna mitmest uuest aspektist meie majanduslikus olukorras hakatakse ka rääkima ning need pälvivad avalikku debatti ja tunnustust. Soovitus – pöörake poliitikalt pilk lihtsalt ära vahepeal, sealt ei tule midagi tarka enne, kui targad sõdimisest loobuvad ja saavad aru, et nende enda kätes on kiireid muudatusi teha. Aeg on soodne ja enamus poliitikutest oma tööst tösiselt väsinud ja taandarengu teekonnal. 

Kuidas muutub Eesti rahva majanduslik seis?

Jällegi määrab kulgu keskne meestegelane. Eestlaste finantsedu on jäänud minevikku, materiaalsete väärtuste määramisel sekkutakse tugevalt väljast. Väidetakse, et pürgime koos parema tuleviku poole, kus on olulisel kohal elurõõm ja õnn läbi mitte omamise, kuid see programm kukub läbi, täielik ebaõnnestumine (vähemalt Eesti rahva hulgas). Siiski täielikku laostumist ei juhtu, isiklikul tasandil osatakse teha ennast säästvaid otsuseid ega minda kampaaniaga enam pimesi kaasa.

Rahul on need, kes on midagi saavutanud ja oskavad sellega ümber käia ning hinnata. Olukord ei ole päris lootusetu, sest inimesed on leidlikud. Tekivad uued ideed ja süsteemid, kuidas hakkama saada. Üsna palju toetutakse enda sisemisele tunnetusele, mis on esmatähtis, mis mitte. Tahaks öelda, et tarbimine hakkab oluliselt vähenema! Pigem oodatakse riigipoolset toetamist ja ka lihtsalt kommunikatsiooni, et head inimesed, me saame hakkama! Kuid meil on ju kombeks ikkagi otsida ainult halba kõiges, esitleda raskusi, näidata valikuliselt inimesi, kes kogevad ekstreemseid tingimusi jne. Esile kerkib keegi empaatiline naisterahvas jõudsalt, kes hakkab inimeste toimetuleku osas neid toetama ja jõustama kommunikatiivselt. Tahaks isegi öelda, et tegemist on väga intuitiivse naisega, kes saab aru, et mõte on jõud ja kui see suunata õigesti, tekib palju järgijaid. 

Milline näeb välja Eestlaste tervislik seis ja iive?

Enam ei usuta, mida telekas räägitakse. Usaldus on kadunud, seda taastada on raske. Tekivad uued suhted, uued arvamusliidrid, kuid ka nende hulgas on palju manipuleerijaid ja oma kasuks mõjutajaid. Tervises löövad eriti välja haigused ja seisundid, mida võiks nimetada pärilikuks. Kuidas sul nendega läheb, oleneb juba sinust ja vedamisest. Edasi saavad oma eluga liikuda need, kes võtavad ise midagi ette, on julged ja loovad, mitte kastis. Sünde oodatakse, loodetakse iibe kasvu, kuid ilma asjata. Rahvas ei kuula enam lubadusi, meelitusi ega ähvardusi. Laste saamise plaane lükatakse edasi tulevikku.

Tervislik seis on väga kehva, tekitab konflikte inimeste enda sees ja ka väline keskkond on selline, kus paljud otsustavad süsteemi kemplemist hakata hoolega pealt vaatama ning mitte osalema. Kuidagi üritab riik minna endiselt seda teed, et süsteemi soovitused on ainuõiged ja peavad peale jääma. Samas inimesed astuvad sellest “lepingust” järjest välja, olles omal nahal tunda saanud riigi reeturlikkust nn pandeemia ajal. Otsustatakse enam mitte osaleda ning asutakse vaatleja positsiooni. Muideks – inimesed märkavad riigi motivatsiooni ja õpivad sellest. Tervisesuund vajab reformi ja uusi liidreid. Iibe osas on märkimisväärselt palju mõtteainet, sest sogase veega ei ole võimalik näha, mis seal all on. Kõike, mida riik ütleb või on plaaninud “rahastama” hakata perekondade puhul, inimesed tegema ei hakka ja üsna veendunult. Uued ideed ja süsteemid ei tööta, sest inimesed on hakanud oma peaga mõtlema ning elu jätkamine on saanud teistsuguse tähenduse, kui pelgalt uus inimene. Inimesed pöörduvad sügavama tähenduse poole. 

Milline on rahvaste liikumine Eestis?

See on ring, loodetavasti mitte surnud ja lõputu. Teatud inimesed loodavad saada selle eest raha, teised saavadki. Kes raha ei saa, on pettunud ja pahased või õnnetud ja solvunud. Eesti jaoks on praegune migratsioonipoliitika iseendale kahju tegemine suurel määral. Enda omad tallatakse maha, et upitada ennast läbi näiliselt teiste aitamise. Põhiline – keegi ei tea veel, kui suur kahju ja mis tagajärjed sellel meie jaoks on. Ka need, kes selliseid küsimusi tõstatavad, surutakse maha. Eesti ei saa kuskilt seda lubatud abiraha, mis taaskord tekitab trotsi kohalikes elanikes, kelle arvelt võõraid üleval peetakse jne jne.

Silme eest läks nii uduseks, nagu keegi oleks piimakile akendele kleepinud ja midagi pole näha. Kui me ei tunne end siin ise tähtsana, siis näitame maailmale, et tegeleme tähtsate asjadega ja võimalikult kõrgetasemeliselt. Kuid päris tõsiselt – ei saada ise ka aru, mida tehakse, sest tegelikult mingit strateegiat või suurt eesmärki ei ole. Kiputakse kiirustama ja näitama üles tahet, et meie tegeleme kohe ja kõigega. See on sama absurdne kui hakata ukrainlasi vastu võtma nii nagu linnapea avab mingit uut objekti lintide läbilõikamisega. Tegelikult see ka nii toimub. Inimesed ei ole mitte inimesed ja abivajajad, vaid vahendid enda tähtsuse rõhutamiseks. Siia jõuavad elust väsinud, sihitud ja pidevalt oma kohta otsivad inimesed, kes liiguvad siit esimesel võimalusel edasi või vajuvad ühiskonna põhjakihti, aidatagu neid palju tahes. 

Mis toimub maailma finantssüsteemis?

Kõik kukub kokku! Keskne süsteem variseb kokku ning toob kaasa paljude jaoks ennast hävitava tagajärje. Suureneb alkoholism ja narkomaania, depressioon on pandeemiline. Samas on see kõik ootuspärane, sest plaan näebki ju ette praeguse lõpetamist, et teha kõike teisiti. Uus süsteem on aga alles õrnadel jalgadel, püüab kuidagi püsti saada, ideid on, kuid selgub, et tegevuskava on liiga auahne ning selle koorma all ei tule paljud endaga toime. Aasta lõpuks veel valgust ei paista. Igaüks peab ise enda eest seisma või on ta koos süsteemiga käpuli maas.

Finantsüsteemis toimuvad suured muutused. Kogu senine finantssüsteem kukub kokku.Liiga palju on kaotuse kogemust, liiga ulatuslikud on puudujäägid ning mõrad süsteemis. Seda saab nimetada stagnatsiooniks, mis ei toeta uut aega ega mõtteviisi. Senised liidrid lahkuvad ja keeravad selja äkitselt ning see loob võimaluse uuendusteks. Inimesed kannatavad meeletu tüdimuse all, mis põhjustab pikaaegseid ja kroonilisi tervisemuresid. Tahaks öelda, et isegi hulk kuritegelikke asju kerkib päevavalgele ning sellest tingituna peab süsteem kokku kukkuma ning tuleb hakata üles ehitama uut. 

Kuidas läheb krüporahal ja sularahal?

Krüporahaga on nii, et kes oskab loominguliselt läheneda, saab hakkama, kes püüab jätkata vanaviisi, see kaotab. Ootamine siin ei aita! Kannatlikkus ei tasu ära. Sõlmitakse lepinguid, mis muudab kogu süsteemi, luuakse täiesti uus seadusandlus selle kohta ja kõik, kes pidasid ennast juba spetsialistideks, on taas algajad. Seadusi teevad need, kes praeguse krüposüsteemi vastu on! Sularaha suretatakse vaikselt välja. Arusaadavalt tegelevad sellega võimul olevad isikud, kellel endal on raha rohkem, kui nad sellega midagi peale oskavad hakata, seega janunevad nad võimu järele – võim inimeste üle. Selgub siiski, et sularaha ära korjamine on töömahukam, kui arvati, seega võtab ehk rohkem aega. Rahvas seda ideed üldse ei poolda, st tuleb teha taas üks hästi läbimõeldud kampaania, et selgitada, kuidas see meile kasulik on. Aasta lõpus tähistatakse võitu…

Krüptoraha kui egregori müügis tekib uus mõtteviis. Kogu süsteem saab uue tõuke ja läbivalt on tuntav uus mõtteviis. Huvitaval kombel on võimalus avastada tõde neil, kes seda soovivad. Arusaamine sünnib sellest, kuidas süsteem töötab ning kuidas seda panna enda kasuks tööle. Samas on see nagu kahe teraga mõõk – ühelt poolt terav ja teiselt poolt ilus meistriteos. Olge valvsad ja tehke korralik eeltöö! Vastasel juhul on kaotusvalu mänguilust suurem. Sularaha osas on laual mitmeid valikuid – kaotada üldse, jätta mingis osas jne. Tuleb õiglane otsus. See ei tähenda, et kas sularaha jääb või mitte. Tuleb õiglane selles suhtes, mis puudutab inimeste toimetulekut ja võimalusi. Saadakse aru, et liiga kiired ja drastilised muutused võivad põhjustada rahulolematust ja inimeste “ülestõusu”. Nutikamad loevad siit välja, et õiglus on suhteline ning saavad aru, kuhu poole siiski liikuda üritatakse. 

Millised on “Rohepöörde” arengud?

Tuleb järgneda rahale, kui tahad teada tõde. Ladvik on juba võidurõõmus, nende jaoks liigub kõik plaanipäraselt. Reklaam rahvale jätkub, rõhutakse südametunnistusele ja kaastundele, vaimsusele ja tarkusele. Ära usu! Selle ilusa lubaduse taga irvitab saatan, kavalusega määritakse meile pähe pilti ilusast rohelisest tulevikust, mõjutatakse meid emotsionaalselt käituma vastavalt nende tahtele. Kaine mõistus ja “talupojatarkus” surutakse kõrvale, vajadusel halvustatakse ja naeruvääristatakse. Isegi jõukad teisitimõtlejad ei pääse siin avalikustama tegelikkust.

Rohepöörde teemat juhitakse emotsionaalselt ja tahaks öelda, et nagu alkoholi mõju all! Keegi ei mõtle kainelt ega selgelt! Mida tähendab see tootmine, ümberstruktureerimine, ressursside ja eelarvete suunamine, silmade kinnipigistamine looduse vaatest. Ja nii üritatakse kaitsta loodust ja elusid… Loodetakse mingit muutust, mille isegi ajutises edus võib kahelda ja millel puudub korralik uurimuslik taust. Teadusliku vaate peale tahaks kosta, et mis teadus see on, kus ühes väikses ruumis on “professor” istunud viimased 20 aastat ning pole kordagi sealt väljas käinud… Kuid – midagi muutub nii ekstreemselt, et kogu rohepöörde eesmärkidelt liigub fookus veel huvitavama sõnaga valdkonda. Et ikka veel tähtsama ja peenemana end tunda. Tahaks öelda, et mingid hightech-lahendused, kosmos ja vesi hakkavad mängima rolli. See varjutab kenasti rohepöörde läbikukkumise. 

Kuidas edeneb “Suur Lähtestamine”?

Selle keskmes on taas otsustajaks mees. Algul oli ta oma ideega üksi, kuid võitis kiirelt poolehoidjaid kohalike valitsejate hulgas. Arvati, et edu tagab inimestele lubaduste andmine, loome võrdsust – soolist, vanuselist, rassilist jne. Igaüks saab olla, kes soovib, kõiki tuleb tunnustada ja omaks võtta. Tegelikult aga ei ole see programm rahva poolt väga soojalt vastu võetud, samuti on sellega kaasa läinud oodatust vähem inimesi. Tahetakse küll vabadust endale, kuid mitte teiste arvelt. “Suur Lähtestamine” kukub kokku, vähemalt see siht, mis siiani on olnud.

Esimese asjana palun pange google´isse antud mõiste, lugege ja siis saate siit mõned infokillud juurde. Lihtrahva kulul tehakse nalja ja võimumänge edasi. Natuke meenutab see filmi “Näljamängud”, kus sind aetakse konkreetsete reeglite najal lihtsalt nurka ja polekski nagu väljapääsu ning kogu protsessi juhib üks veidrikust kloun. Kogu protsessi juhib nn omast arust “sünniliider”, kes peab ennast heategijaks ja üritab rahvast hoida kontrolli all (loe:orjuses). Tema pilt on maailmast selline, kus lihtsalt paistab päike ja teatud inimesed juubeldavad. Soovitaks tal vähem juua ja aineid tarbida. Võidujoovastuses on jah keeruline märgata, et on palju inimesi, kes ei tule sellega kaasa, jälgivad kõrvalt ning ups – rikuvad plaani. 

Millised tuuled puhuvad inimõigustes ja vabaduses?

Jätkub kokku kukutamine! Vana maha, midagi uut asemele ja seda terves maailmas. Seda tehakse targalt ja süstemaatiliselt, nii vargsi, et rahvas ei pruugi arugi saada. Vastupidi, rahvas jätkab juhtidelt vabaduse piiramise nõudmist, nii kaugele on meid viidud. Ka inimõigustes tahetakse läbi viia reformi, mis on juba teoorias alanud. Keskne mees on muidugi pildis ja dikteerib/dirigeerib. Hetkel on ta seda mängu võitmas, kuid aasta lõpuks on arusaamatus ja teadmatus, tuleb midagi uut kiirelt välja mõelda ja seemned mulda istutada. Rahva lollitamine jätkub!

Inimõigused saavad aina rohkem tähelepanu ning esile kerkib kahene vaade asjale – tundeline inimõigus ja näiline. Üsna palju on inimesed seoses “pandeemia” jm kontrollmeetmetega hakanud lähtuma tundest, mitte sellest, mis kuskil kirjas on või nõutakse. Üha rohkem saadakse aru, et riik piirab ja kontrollib, kuid tunne ületab kõiki riigipiire ja võimalusi ning järjest enam ei tehta meetmetest välja ja leitakse endale sobiv viis. Ületatakse piire! Näiline süsteem ehk reeglid, korrad – neid loomulikult püütakse aina jõulisemalt peale suruda, kuid inimesed leiavad viise ja tulevad tänavatele. Vabaduste osas on peamiseks vabaduseks lahkuda. Tahaks, et iga inimene rohkem seisaks ja väljendaks oma õigust olla vaba, sest vabadus on kui kuumaõhupall meil praegu, mida läbitorgates kukud sellega taevast alla. Samas saad sa hinges olla alati vaba. Sõltub, mille sa valid. Siinkohal on väga olulised eestkõnelejad, keda hakkavab ühiskonnas aina rohkem esile kerkima ja muideks ka poliitikute seas!

Milline on Euroopa Liidu käekäik?

Euroopa Liidul on otsuste tegemise koht, saatus pole sugugi paigas enam. Inimesed, kes on saanud seal võimule, ei taha sellest kuidagi loobuda, kuigi alguses olid tähtaegadega nõus. EL algne mõte oli ju suur ja särav nagu ikka, ühtsus ja võrdsus, aitame ühtesid teiste arvelt. Hetkel aga tuleb näha vaeva, et seda ideed usutavana hoida. Keegi neid enam kuulata ei taha, nende pealesuruv võimuahne plaan on inimestele selge ning riigid ei taha neid järgida. Veel vaid ähvardustega proovitakse pähe istuda, sest lubadusi ei usuta. EL on täielikus teadmatuses, kuidas edasi minna, kuidas saavutada mingigi tasakaal ja ennast mitte rumalasse olukorda panna ega paljastada (kuigi tegelikult on juba hilja). Aasta lõpuks on neil siiski plaan olemas ja eks edaspidi näeme, milline ja kuidas sellega läheb.

Euroopa Liit kui institutsioon elab illusioonis. Üsna varjatud tõde on, et vajatakse abi muutuste esilekutsumises. Süsteem on üles ehitatud sama keeruliselt kui Brüsseli mutantmajad, koridorid ja neis kõndivad ametnikud. Mitmed projektid, meetmed, standardid, õigusaktid ja kogu keskkond on endale ise sõrme lõiganud, muutunud ülikeeruliseks erinevate meetmete kasutuse poolest ning hambutuks. Asi ei täida enam oma eesmärke. Üsna varsti on kuulda, et Euroopa Liit hakkab ennast “lähtestama”, et inimestele veelgi lähemal olla. Hea nali ikka. 

Milline on Venemaa käekäik?

Venemaal lõppeb praegune tegutsemine, lähtutakse hoopis majanduslikust heaolust ja rahva rahulolust. Paljud kasutavad juhust ja lahkuvad riigist. Kuigi paljud ei taha sellega leppida, tuleb Venemaa olukorrast ainult kriimustustega välja (no võib-olla mõni sinikas ka). President hakkab rääkima kannatuste võlust, kaastunde tähtsusest ja kokkukuuluvustunde tugevusest.

Venemaa inimesed on hirmul ja üksijäetud. Muudatused on murrangulised. Tuleb esile palju kodude mahajätmist ning parema elu otsingut. Valitsus muretseb inimeste ja perekondade pärast. Venemaa sooviks lahkuda tähelepanu keskpunktist, kuid seda ei lubata neil teha. Euroopa Liit ja USA soojendavad pidevalt Venemaa mune oma korvis ja loobivad neid laiali. Püütakse leida lahendust, kuidas teatrilavalt lahkuda, sügava kummarduse ja aplausi saatel. Juhtub midagi üllatavat. 

Mis toimub USA poliitilisel maastikul?

Biden sõlmib unistuste lepingu võimuka mehega väljastpoolt USA. Lepingu sisuks on rahva emotsionaalne hävitamine, täielik mahasurumine, surm ja südamevalu. Selle tulemuseks on isiklik materiaalne kasu. Praegune seis kukub kokku, rahvas ei ole “saavutuste” üle üldse õnnelik. Järgneb jõukatsumine, maadlus, mille tulemusel tõuseb esile uus tugev meesjuht, korralik valitseja. Võimalik, et liiga despootlik väidetava demokraatliku riigi jaoks.

USA-s tekib uus liider, kes esialgu ennast veidi peidab ja nagu kaitse tagant uurib, kuidas läheb. Tegemist on üsna mõjuvõimsa inimesega, keda kannustab tahe midagi ära teha, kirg ja kiirus. Peamiseks mureks inimeste suur majanduskoormus ning terviseseisund. Üsna pea on uudis ka avalikkuse ees ning rahvas võtab teda ülihästi vastu, sest nähakse võimalust stagnatsioonist väljumiseks. Mees on tõsine liider, mitte juht! Vaba, vahetu ning peab lugu inimõigustest. Samas siiski poliitiliste piirangutega, mis seotud riigipiiride ja rahva valitsemisega. USA suur probleem on tervisekindlustamata inimesed ning ülikõrge kodutuse määr. Lihtrahva hulgas saab see mees väga populaarseks. 

Milline on Hiina mõju maailmas?

Niidab kiirelt! Tekitab palju segadust ja tüli, ajab teisi omavahel riidu. Samal ajal sõlmib lepinguid üle maailma. Rapsib liigselt ja teeb seetõttu taktikalisi vigu, tunneb võidurõõmu liiga vara. Samas on tal ka poolehoidjaid, kes näevad Hiinas päästjat ja kangelast. Eesmärk on ju õilis – rikkus ja rahulolu.

Hiina kaotab oma mõjuvõimu maailma pildis, sest varasemad nö kokkulepped erinevate mõjukate riikide vahel enam ei kehti ja maailma pilt on muutunud. Millal sa viimati kuulsid, et midagi Hiinast räägiti? Hiina odavus on vajalik vaid neile, kes tahavad tööstuses toota jama. Kvaliteeti sealt ei tule. Valitsuse tasemel ollakse arad, ei valita seisu- ega istekohti ning see maksab valusalt kätte. Kohati nagu otsustatakse olla neutraalsed ning hõljuda pilvedel. Teisel poolaastal on tunda pea tõstmist ning hakatakse jõudsalt tegelema ka välispoliitikaga. Seesmiselt on Hiina süsteemid oma rahvast massiliselt hävitanud, nõrgestanud ning segadusse ajanud. Seda riiki on “pandeemia” tohutult räsinud ja kahjustanud ning pigem tegeletakse sellega, et enda pealt maha saada mainet, mis seotud sellega, et sealt riigist hakkas kogu trall pihta. 

Kuidas kulgeb “Ukraina konflikt”?

Konflikt jätkub loominguliselt. Koostöö kõikide seotud osapoolte vahel on endiselt väga kõrgel tasemel manipulatsioon rahvaga, rõhutakse edasi kaastundele, solidaarsusele jne. Teisest küljest aga käib kohtumõistmine, sellega läheb siiski veel aega ja lõpptulemuseni sel aastal ei jõuta. Võtke teadmiseks, et lihtinimesed ei saa kunagi selle olukorra kohta tõde teada. Toimub ka pealtnäha kiireid pöördeid, mis toovad rohkem südamevalu, kuid paraku käivad kokkulepetega kaasas. Juhuseid selles olukorras ei ole! Ukraina president näiliselt katsub jõudu vaenlasega, kuid kardina taga on ta ainuvalitseja, kes pikalt enda saavutusi tähistab.

Ukraina koguaeg loob midagi juurde. Tekitab pidevalt küsimuse kohti ja lollitab maailma. Selle taga on kaitsepositsioon, et kaitseme oma vabadusi ja inimõiguseid kõigega, mis meil on. Tuleb meeles pidada, et riigi juht on näitleja ja üsna andekas kommunikatsiooni valdkonnas. Ta teab, mida ja millal tuleb ette sööta, et plaanid läbi läheksid ja tõde kunagi ei selguks. Sel aastal tuleb tugevalt esile tõe küsimus. Mis tegelikult Ukrainas toimus või toimub ja mida ei soovita, et päevavalgele tuleb. President kas haigestub või juhtub temaga ootamatu õnnetus, mis ajab riigi juhtimise veidi sassi ja saame näha, mis kardinate taga tegelikult toimub. Peab mainima, et see mees väärib Oscarit (Sean Penn juba andis talle enda oma hoiule). Kusjuures tal tekib üsna tore partner. Ei imestaks, kui ajutise riigijuhina näeme tema naist. 

kolmapäev, 23. detsember 2020

Uusaasta lubadused



Ma arvan, et ka mina olen aastavahetusel kunagi midagi lubanud ja siis sellest mitte kinni pidanud ning edaspidi sellisest petuskeemist loobunud. Tean, et paljud teevad seda siiski ka keskeas ja vanaduspõlves, kuigi ma ei saa aru, milleks ennast niimoodi kiusata, sest kui sa lubadusest kinni ei pea, siis järgneb pettumus ja enesega pahandamine. Miks need lubadused vett pidada ei taha?

Igasuguseks muutuseks enda juures peab inimene olema valmis. Kui sa sunnid ennast teistmoodi elama vägisi, siis on see lausa ebatervislik! Sa sõna otseses mõttes vägistad ennast tegema seda, mida ei soovi, milleks sa pole valmis, milleks sul puudub ressurss. Kui inimene teeb seda, milleks tal hetkel ressurssi pole, kulutab ta palju rohkem energiat kui õigel ajal tegemise puhul. Lihtne arusaadav näide: kui ostad liisinguga auto, maksad tagasi lepingutasu ja intresside võrra rohkem. Sama toimub ka sinu kehas, kui üritad pidada dieeti, mis sulle ei sobi, või loobuda suitsetamisest, kui see pakub sinu närvilises elus rahustavat stabiilsust. Ei, ma ei ütle, et suitsetamine on tervislik, kaugel sellest! Kuid hambad ristis sellest loobumine on veel kahjulikum, sest sul ei ole asendustegevus välja valitud ja/või närvilisuse põhjus likvideeritud. Täpselt sama on iga sõltuvusega! Mitte ainult mingi aine (suhkur, kohv, alkohol jne), vaid ka käitumine, suhtumine ja reageerimine. Inimene, kes on sõltuvuses teatud tüüpi suhtes olemisest, valib samuti enda ümber ainult selleks suhteks sobivaid isikuid. Muutus saab toimuda alles siis, kui sa sellest sõltuvusest teadlikuks saad, omaks võtad ja seejärel tunned, et soovid muutuda. Jah, sina pead muutuma, sest ilma selleta ei saa sinu sõltuvus kuhugi kaduda. Sinu elu ei muutu, kui sina ei muutu!

Kõrvalt on alati lihtsam õpetada ja pead vangutada, näha teise inimese võimalusi, kuid kui ise samasuguse võimalusega silmitsi seisad, ignoreerid teda tõenäoliselt täpselt samamoodi. Näiteks kui keegi on suures rahalises hädas, siis kõlab loogiliselt, et ta jätab ära kõik eluks mitte vajalikud kulutused alustades ebatervislikest nagu sigaretid ja alkohol. Ometi ta pigem laenab raha ja tarbib neid edasi! Asi on selles, et need pakuvad talle põgenemisvõimalust sellest õudsest olukorrast. Ei ole ratsionaalne ega mõistlik, kuid tegelikult mõistetav. Samas ma tean, et need inimesed on öelnud (mitte kõik, aga paljud), et ootavad õiget hetke, kui pahedest loobumine on põhjendatud ja sama hästi kui möödapääsmatu - aga näe, ei toimi! Elu toob meile kriisihetki, et me saaksime teha endas korrektuure, paraku üritatakse lihtsalt tagasi saada seda, mis oli, kuigi see ei meeldinud. Hirm uue ees on suurem. Nii et palun ärge öelge oma lastele: "Tuleb uus ja hullem!"

Mina ei ole selles elus alkoholi eriti tarbinud ega suitsetada isegi proovinud, seega võite pahaselt öelda, et mis mul viga rääkida. Kuid ma närisin küüsi, kui sündis mu õde (olin 4aastane). Vanemad proovisid hea ja halvaga sellest lahti saada - tulutult. Kuni ma ise I klassis otsustasin, et nüüd aitab ja loobusin päeva pealt. Mõni aasta tagasi sai mul ootamatult otsa lihaisu. Mul ei olnud sellega seoses mingit eesmärki, kuid ühel päeval tundsin, et liha ma ei taha. Mõtlesin, et läheb mööda, aga ei ole läinud. Samas tuleb mõnikord olla ka karmikäelisem. Näiteks kui tekib magusaisu ja kestab juba mitmendat päeva, siis jälgi, kas su kehas ei ole tekkinud seenhaiguse ägedat vohamist, sest talle väga magus meeldib. Mind aitas selle mõistmine, et mitte mina ei taha suhkrut, vaid see seenetüüp, aga mina teda toita ei taha. Samuti loobuge lisatud suhkrust haiguste ja põletike ajaks, saate kiiremini terveks.

Mida ma tegelikult tahan öelda, on see, et ärge vägistage ennast! Kui sa tahad midagi muuta, siis süvene endasse, saa teada, mis on esile kutsunud ja sinu küljes seda nähtust hoidnud. Saa sellega tuttavaks, võib-olla isegi sõbraks ning siis kaob ka sõltuvus nagu iseenesest. Sellest päevast algabki sul uus aasta! 

PS Ahjaa, kirjutan seda 2020.a lõpus, kus kogu maailma hoitakse hirmuvalitsuse all. Huvitaval kombel tungib just nüüd eriti hästi esile tõik, et inimestel seostub aastalõpp kogu konkreetsel aastal toimuva lõpuga. Paraku ei ole see ju nii, ei kustutata aastavahetusel eelmist ära, ei alustata bilanssi nullist - kõik läheb edasi. Kuna praegune eriolukord on täiesti inimtekkeline (valitsuse otsus), siis selle lõpetab ka ainult inimene (mis tegelikult annaks väga hea võimaluse sättida lõpp aastavahetusele). Kui tegu oleks loodusõnnetuse või pandeemiaga, siis ei alluks olukord kindlasti mingile kuupäevale :)


reede, 13. november 2020

Maalimine

 Eessõna

Küsisin FB-s, millest ma blogis võiksin kirjutada. Esimene (hetkel ainus) vastus oli "maalimine". Ise ma sellega tegelenud ei ole, sest ei pea ennast pädevaks, st ei jää tulemusega rahule, seega oli teema üllatav, kuid järelikult on kellelgi läbi minu selle eneseväljendusversioooni kohta midagi öelda. Lubasin, et panen illustreerivaks pildiks siia esimese tulemuse, mille Google annab sõnale "maal". Siin ta on - da Vinci "Mona Lisa".



Maalimine

Inimesele on enda väljendamiseks antud palju väga erinevaid võimalusi ja väljundeid. Üks ilmekamaid ja tõhusamaid on joonistamine ning selle täidlasem variant - maalimine. Igas töös on alati sees selle looja, iga nägu pildil sisaldab sarnasust kunstnikuga. Ei saa öelda, et maalil on alati selline pilt, nagu autor päriselt näeb - see oleneb juba tema andest ja võimekusest, kuid värvivalik, kompositsiooni asetus, tähelepanu detailidele jne näitab kõike selle inimese kohta. On neid, kes joonistavad enda ümbrust ja neid, kes panevad lõuendile oma sisemaailma. Inimene, kes tunneb vajadust maalida maastikku, tahab jäädvustada hetke väljaspool ennast, mis teda kõnetab. See on põgenemine iseenda eest, sest tähelepanu suunatakse välisele. Sama efekt on teleka vaatamisel vm meelelahutusel - tahetakse puhata sellest, millega iseendas hakkama ei saa. Kui inimene maalib teist inimest, loodab ta leida seal sarnasusi, et mitte tunda ennast ainsana. Siin on juba julgust endale otsa vaadata, kuid läbi peegli tasapisi. Selline lähenemine jätab võimaluse endale öelda, et see pole mina, vaid tema. Kui lõuendile pannakse oma sisemaailm, tundepuhang, mõttelõng, on tegu pildiga, mida kunstnik enda ümber maisel tasandil ei näe, ehk ta ei joonista maha ennast ümbritsevat olustikku. Ta julgeb väljendada seda, mis toimub ta sees, olgu selleks viha või armastus, lapsepõlvemälestus või ulmefilm. Seda paberile kandes kisub ta ennast alasti, vaatab otsa ja võtab omaks. On suur vahe, kas pritsitakse vihahoos värvi või kujutatakse teadlikult tunnet sellisena nagu inimene seda parasjagu kogeb ja visuaalis ette kujutab. Esimisel juhul tahetakse lihtsalt väljast tähelepanu saada, soovitakse teistele näidata, et ma olen vihane, keegi ajas mu endast välja, nüüd ma laamendan. See pole kunst, vaid appikarje. Teisel juhul näeb inimene tunnet, mis muidu on ainult tema sees, enda ees lõuendil. Selle abil saab ta temaga paremini kontakti, suhelda, vaadelda, tutvuda ja sõbraks saada. See on vajalik protseduur tunnete integreerimiseks, et neid edaspidi mitte alla suruda. Võiks ju arvata, et meeldivaid tundeid (armumine, rõõm jmt) ei suruta alla, kuid paraku tehakse sedagi tihti. Asi on nimelt selles, et me ei taha kaotada enesekontrolli (armumise puhul see aga juhtub) või ei tunne, et me väärime heaolu (rõõmu, rahu, armastust) ja siis surutaksegi need väga kasulikud tunded alla. Kõik allasurutud tunded lähevad mingi aja jooksul roiskuma ning hakkavad otsima väljapääsu. Füüsilisel tasandil tähendab see erinevaid haigusi ja allergilisi reaktsioone. Seega soovitan sul võtta paber ja pliiats või värvid ja vaadata, mis läbi sinu täna paberile ilmub. Ära sea endale eesmärke, anna võimalus vaadelda, mis toimub su sees. Kui sa ei ole rahul oma kunstitööga, tähendab, et sa ei ole rahul millegagi iseendas. Sel juhul mõtle natuke, mis see küll olla võiks ning tee vastav muutus! Ja kui sa tahad nüüd irooniliselt öelda, et sa pole rahul, milline pilt sul välja tuli, siis järelikult ei ole sa rahul hoopis sellega, kuidas on hetkel mingi olukord su elus välja kukkunud. Kui sa saad seda muuta, siis muuda, kui ei, siis lepi sellega, mis on. Ennast saad alati muuta!


esmaspäev, 21. september 2020

Hüvasti, laulupidu!

Tänaseks on "eriolukord" kestnud pool aastat. Nüüd tahan enda nägemuse, arvamuse ja mõtted ka kirja panna. Kevadel lootsin, et sügiseks on juba kõik möödas ja unustatud (nagu tavaliselt), kuid seekord ei lasta kohe kuidagi minna.

Minu jaoks sai see alguse detsembris, kui kuulsin esimest korda raadiost uudist, et Hiinas on 17 inimest nakatunud mingisse viirusesse. Sel hetkel oli kohe selge, et siit tuleb mingi suurem kampaania, sest miks muidu Eesti rahvast nii tühisest asjast informeeritakse. Kindlasti nakatub Hiinas iga päev palju rohkem inimesi igasugustesse teistesse viirustesse ja haigustesse, sellest me õnneks ei kuule. Niisiis jäin mõningase põnevusega ootama, mis sellest uudisest edasi saab. Mina näiteks sain teada, kui naiivne ja optimistlik ma ikka olen :) Ma ei suuda siiani uskuda, et maailm lukku pandi! Igatahes selle hirmukampaania eest annan fiktiivse auhinna korraldajatele, see on osutunud võib-olla läbi ajaloo kõige efektiivsemaks reklaamiks ning kindlasti kõige globaalsemaks. Mida reklaamitakse... selles on küsimus.

Minu nägemus koroonast - tegu on tillukese viirusega, mis pole salakaval, võimukas ega surmav (va need üksikud, kelle jaoks iga vale liigutus on nõrga immuunsüsteemi tõttu surmav). Seega iga kord, kui öeldakse, et koroona tõttu seda ja teist, tunnen, kuidas talle tehakse liiga. Koroona on olemas olnud juba aastakümneid, võimalik et kauemgi (vaadake järele, kui ei usu), temast pole siiani eriti midagi räägitud, sest ta ei ole ohuks inimkonnale ega muule elavale siin Maal. Ometi nüüd võeti ja tehti temast reklaaminägu! Kellel seda hirmukampaaniat vaja on, ei hakka ma lahkama, siin võite oma fantaasial vabalt lennata lasta ning alati vastuse saamiseks järgnege rahale!

Minu nägemus eriolukorrast - võimu näitamine rahvale (eriolukorra ajal lõppeb demokraatia, kas sa teadsid seda?), piiride katsetamine, et teada saada, kui kaugele saab rahvast lükata enne, kui tekib arvestatav vastuhakk. Siiani on riigijuhtidel läinud päris hästi - piisav hulk rahvast allus kohe, hakkas käsi pesema (mida me ju varem ei teinud), maske kandma ja desovahendeid kasutama. Lisaks suudeti maha müüa idee, et 2 meetrise vahe hoidmine teisest inimesest tapab viiruse, kuna see suudab hüpata u 1,9 meetrit. Ma isegi viitsisin uurida koroona kohta infot ning ei leidnud mitte midagi, mis neid väiteid toetaks! Kõik need "ettevaatusabinõud" on laest võetud. Ometi annab eriolukorra väljakuulutamine alguse politseiriigile. Nii nad siis sõitsid maskid ees ja mõõdulindid käes ning kontrollisid inimeste pikivahe hoidmist. Mida kauem meid nende uudistega pommitati, seda rohkem inimesed seda uskuma hakkasid, kuigi enda ümber vaadates ei näinud ühtegi haiget! Lugesin hiljuti, et KGB on katsete tulemusel teinud kindlaks, et kui sisestada inimestele vähemalt 2 kuud sama infot, siis see kinnistub neile nii tugevalt sisse, et pärast ei saa seda enam ümber lükata isegi kui seda teeb sama allikas. Seda efekti näeme me enda ümber tõesti! Seega on meil nüüd maailmajagu rahvast, kes on ajupestud uskuma, et koroona on uus hirmus surmaviirus ning me saame inimkonna päästa kätepesu, näomaski ja pikivahe hoidmisega. Nagu alati lisandub sellele ka ründav hoiak nende suhtes, kes keelduvad olukorda selliselt nägemast. Väljendid nagu "Vaatame, kas siis ka naerad, kui haiglas aparaadi all oled" või "Kui su enda laps sureb, siis kahetsed, et kodus ei püsinud" on saanud igapäevaseks. Viha ja hirm - immuunsüsteemi suurimad vaenlased! Palun ärge viljelege neid! 

Tulen nüüd selle juurde, mida meile siin müüakse ehk lapp näkku ja desovahendid kätte. Kindlasti on paljud selgitanud oma lastele, kui kahjulik on see viirus ja miks peab eelnimetatud asju kasutama. Kui paljud on aga selgitanud, millist kahju teevad meile need vahendid? Oled sa endale ja oma lastele rääkinud, et maskiga on raskem hingata; sa hingad sisse enda poolt välja hingatud süsihappegaasi, mis tekitab uimasust ja peavalu; sa hingad sisse lapis olevaid kangakiude ja immutusvahendit. Oled sa seda rääkinud? Või seda, et sümboolselt on sellise maski kandmine seotud suu kinni hoidmisega, sõnaõiguse ära andmisega? Kas sa oled uurinud ning lastele rääkinud, mida toob kaasa liigne desinfitseerimisvahendi kasutamine või sellega puhastatud ruumis (näiteks klass) pikemat aega viibimine? Millised lööbed, naha- ja hingamisteede ärritused võivad tekkida? Arvad, et kui miski peseb maha kõik bakterid, siis on see meile kasulik ning elame igavesti ja tervena? Kui jah, siis uuri bakterite kohta palun! Ja kui me lisame siia fakti, et kõik need maskid, kummikindad ja taara on massiline uus prügi, mida veel veebruaris oli üüratult palju vähem meie ümber... need ei kao kuskile, kallis rahvas! Me sureme enda prügi sisse, mitte koroona tõttu, kuigi neid kahte asja saab hetkel omavahel tõesti sujuvalt ühendada.

Võtame veel sellise huvitava väljaütlemise meie riigijuhtide poolt, et hukka saavadki need firmad, mida tegelikult vaja pole. Olgu, kinosid pole vaja, teater meid samuti elus ei hoia, aga seal töötavad inimesed - kuhu nad kõik lähevad, kui neil ei lubata enam meie meelt lahutada? Kelle kulul nad elama hakkavad? Väikesed butiigid ostukeskustes - müüvad e-poes edasi, spordisaalid ja ujulad - kui paljud meist teevad kodus trenni? Ujuda meie kliimas aastaringselt enamus ei taha/suuda/julge va ujulas. Huvikoolid, sh eelkool - on neid vaja või tegelete kõik oma lastega vastavalt tema eripäradele? Ostate talle ise hobuse, et ta saaks ratsutada? Kõik need kohad pidid olema eriolukorra ajal suletud, ei mingit käivet, mõni sai hüvitist, mida väidetavalt enam järgmiseks korraks ei jätku. Kas olid ka sina see, kes kaotas töökoha? Tunned, et oled kangelane, kuna ohverdasid oma sissetuleku (mitte vabatahtlikult muide) selle nimel, et inimkond viirusesse ei sureks? Saate aru, et kümnete tuhandete eestlaste elu keerati tuksi selleks, et pikendada paari inimese elu! Oodati mingit suurt lainet, siiani oodatakse, nüüd nimetatakse seda miskipärast teiseks laineks,  kuigi esimestki pole tulnud. Haiglad olid tühjad nagu kummituslossid, eesliini töötajad said kõrget tunnitasu lihtsalt kohapeal istumise eest... Nüüd testitakse veel aktiivsemalt, et saaks ikka oma numbrid kätte ja inimestelt veel õigusi ära võtta. Ega teil ometi pole usku, et me need õigused kunagi tagasi saame? Ajalugu näitab, et varem pole keegi saanud, aga võib-olla me oleme esimesed :) Kas sa tead, palju oli koroonaviiruse kandjaid enne käesolevat aastat? Ei tea, sest seda ei testitud! Täpselt sama palju oli, kui täna ;) Kas sa tead, et selle testi looja on öelnud, et need testid pole mõeldud diagnoosimiseks? Need on hoopis teisel eesmärgil tehtud - uuri selle kohta ka, muidu arvad, et ma ajan kägu siin.

Puudutades varjupoolt, mille laine on tõesti alles tulemas - kogu see hirmukampaania mõjub meie vaimule, masendus ja depressioon - see on väga kiirelt praegu inimeste hulgas oma siirdeid ajamas. Tead mis? See pole nakkushaigus, sellest saad ennast ise eemale hoida ja teatud sügavusest ka välja aidata. Lihtsalt ära kuula seda jama, mida peavoolumeedia ajab. Kasuta enda mõistust, loogikat ja sisetunnet - kõik need on sulle antud põhjusega, mitte niisama kaasas kandmiseks või raskuseks, et sa tuulise ilmaga minema ei lendaks. Minu töö toob minu juurde just neid auku kukkuvaid isikuid, nii et ma tean, millest ma räägin.

Minu soovitus Sulle, kallis lugeja: võta oma õigused tagasi! Ära pane vabatahtlikult seda tolmulappi endale näkku, ära pritsi desovahendit igal võimalusel, kasuta pigem seepi ja vett. Ära loobu füüsilisest kontaktist, kallistus on väga tugev immuunsüsteemi toetaja! Ära vaata ka pahaselt neid, kellel on mask ja kindad, naerata neile, nemad ju sinu nägu näevad... Ära käi haigena ringi, vaid lase oma kehal ennast kodus tervendada, st ära võta palavikualandajat ega köhasiirupit. Sinu keha teab, mis teha!

Paljusid meist ei kõneta jalgpalli EM või motokross, igaüks ei tahagi minna teatrisse või rockkontserdile, aga enamus meist tahavad osaleda laulupeol - üritusel, mis on eestlaste jaoks nagu jõulurahu. Ärgem laskem siis ennast suukorvistada, sest nii me laulda küll ei saa!



teisipäev, 18. veebruar 2020

Seedimisraskuste vastu

NB Seda lugedes saad lahti kõhumurest, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Kui mul oleks tarkust ja enesekindlust tegeleda ainult enda eluga, poleks mul üldse raske millegagi toime tulla. Miks ometi topin ma oma nina teiste inimeste ja kogu maailma toimetustesse ja elan kaasa sellele, mis ei puutu minusse? Väga rumal minust. Igaühele oma elu! Pöördun enda juurde tagasi, sest ainult mulle mõeldud tegevused aitavad mul elada ning olla terve. Jätan sinnapaika kõik, mis mulle ei sobi ja mida ma seetõttu ei seedi. Elu on siin liiga lühike, et püüda veel teiste eest ka elada! Minu kõht, teen sulle pai!

Pingest vabaks

NB Seda loe aeglaselt, häälda mõttes iga n välja ning tunne, kuidas rahu tuleb sinusse, ärritus kaob, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Ma hingannnnnn, ma hingannnnn... ma tõesti hingannnnnn, mõnuga hingannnnn, välja rohkem kui sisse, ohhhhhhkannnnnn, joovastun hingamisest, hõljun õhus ja muudkui hingannnnnn, mmmmmm.

pühapäev, 16. veebruar 2020

Peavalu vastu

NB Seda lugedes kaob peavalu, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Ei ole mulle nii palju mõtteid vaja! Ei ole mulle korduvalt sama mõtet vaja! Ei ole neid vaja tiirlema mu ümber ega istuma mu pähe! Kõik üleliigsed arutelud mingu nüüd, kus nende koht! Minu pea pole prügimägi ega kogumiskeskus. Minu pea on minu pühamu, minu aju on minu keha juhtimispult. Seal valitseb kord ja minimalism. Minu peas on ainult see, mis on mulle vajalik.


PS Vajadusel lisa endale ka stressi vähendamise taotlus.