kolmapäev, 23. detsember 2020

Uusaasta lubadused



Ma arvan, et ka mina olen aastavahetusel kunagi midagi lubanud ja siis sellest mitte kinni pidanud ning edaspidi sellisest petuskeemist loobunud. Tean, et paljud teevad seda siiski ka keskeas ja vanaduspõlves, kuigi ma ei saa aru, milleks ennast niimoodi kiusata, sest kui sa lubadusest kinni ei pea, siis järgneb pettumus ja enesega pahandamine. Miks need lubadused vett pidada ei taha?

Igasuguseks muutuseks enda juures peab inimene olema valmis. Kui sa sunnid ennast teistmoodi elama vägisi, siis on see lausa ebatervislik! Sa sõna otseses mõttes vägistad ennast tegema seda, mida ei soovi, milleks sa pole valmis, milleks sul puudub ressurss. Kui inimene teeb seda, milleks tal hetkel ressurssi pole, kulutab ta palju rohkem energiat kui õigel ajal tegemise puhul. Lihtne arusaadav näide: kui ostad liisinguga auto, maksad tagasi lepingutasu ja intresside võrra rohkem. Sama toimub ka sinu kehas, kui üritad pidada dieeti, mis sulle ei sobi, või loobuda suitsetamisest, kui see pakub sinu närvilises elus rahustavat stabiilsust. Ei, ma ei ütle, et suitsetamine on tervislik, kaugel sellest! Kuid hambad ristis sellest loobumine on veel kahjulikum, sest sul ei ole asendustegevus välja valitud ja/või närvilisuse põhjus likvideeritud. Täpselt sama on iga sõltuvusega! Mitte ainult mingi aine (suhkur, kohv, alkohol jne), vaid ka käitumine, suhtumine ja reageerimine. Inimene, kes on sõltuvuses teatud tüüpi suhtes olemisest, valib samuti enda ümber ainult selleks suhteks sobivaid isikuid. Muutus saab toimuda alles siis, kui sa sellest sõltuvusest teadlikuks saad, omaks võtad ja seejärel tunned, et soovid muutuda. Jah, sina pead muutuma, sest ilma selleta ei saa sinu sõltuvus kuhugi kaduda. Sinu elu ei muutu, kui sina ei muutu!

Kõrvalt on alati lihtsam õpetada ja pead vangutada, näha teise inimese võimalusi, kuid kui ise samasuguse võimalusega silmitsi seisad, ignoreerid teda tõenäoliselt täpselt samamoodi. Näiteks kui keegi on suures rahalises hädas, siis kõlab loogiliselt, et ta jätab ära kõik eluks mitte vajalikud kulutused alustades ebatervislikest nagu sigaretid ja alkohol. Ometi ta pigem laenab raha ja tarbib neid edasi! Asi on selles, et need pakuvad talle põgenemisvõimalust sellest õudsest olukorrast. Ei ole ratsionaalne ega mõistlik, kuid tegelikult mõistetav. Samas ma tean, et need inimesed on öelnud (mitte kõik, aga paljud), et ootavad õiget hetke, kui pahedest loobumine on põhjendatud ja sama hästi kui möödapääsmatu - aga näe, ei toimi! Elu toob meile kriisihetki, et me saaksime teha endas korrektuure, paraku üritatakse lihtsalt tagasi saada seda, mis oli, kuigi see ei meeldinud. Hirm uue ees on suurem. Nii et palun ärge öelge oma lastele: "Tuleb uus ja hullem!"

Mina ei ole selles elus alkoholi eriti tarbinud ega suitsetada isegi proovinud, seega võite pahaselt öelda, et mis mul viga rääkida. Kuid ma närisin küüsi, kui sündis mu õde (olin 4aastane). Vanemad proovisid hea ja halvaga sellest lahti saada - tulutult. Kuni ma ise I klassis otsustasin, et nüüd aitab ja loobusin päeva pealt. Mõni aasta tagasi sai mul ootamatult otsa lihaisu. Mul ei olnud sellega seoses mingit eesmärki, kuid ühel päeval tundsin, et liha ma ei taha. Mõtlesin, et läheb mööda, aga ei ole läinud. Samas tuleb mõnikord olla ka karmikäelisem. Näiteks kui tekib magusaisu ja kestab juba mitmendat päeva, siis jälgi, kas su kehas ei ole tekkinud seenhaiguse ägedat vohamist, sest talle väga magus meeldib. Mind aitas selle mõistmine, et mitte mina ei taha suhkrut, vaid see seenetüüp, aga mina teda toita ei taha. Samuti loobuge lisatud suhkrust haiguste ja põletike ajaks, saate kiiremini terveks.

Mida ma tegelikult tahan öelda, on see, et ärge vägistage ennast! Kui sa tahad midagi muuta, siis süvene endasse, saa teada, mis on esile kutsunud ja sinu küljes seda nähtust hoidnud. Saa sellega tuttavaks, võib-olla isegi sõbraks ning siis kaob ka sõltuvus nagu iseenesest. Sellest päevast algabki sul uus aasta! 

PS Ahjaa, kirjutan seda 2020.a lõpus, kus kogu maailma hoitakse hirmuvalitsuse all. Huvitaval kombel tungib just nüüd eriti hästi esile tõik, et inimestel seostub aastalõpp kogu konkreetsel aastal toimuva lõpuga. Paraku ei ole see ju nii, ei kustutata aastavahetusel eelmist ära, ei alustata bilanssi nullist - kõik läheb edasi. Kuna praegune eriolukord on täiesti inimtekkeline (valitsuse otsus), siis selle lõpetab ka ainult inimene (mis tegelikult annaks väga hea võimaluse sättida lõpp aastavahetusele). Kui tegu oleks loodusõnnetuse või pandeemiaga, siis ei alluks olukord kindlasti mingile kuupäevale :)


reede, 13. november 2020

Maalimine

 Eessõna

Küsisin FB-s, millest ma blogis võiksin kirjutada. Esimene (hetkel ainus) vastus oli "maalimine". Ise ma sellega tegelenud ei ole, sest ei pea ennast pädevaks, st ei jää tulemusega rahule, seega oli teema üllatav, kuid järelikult on kellelgi läbi minu selle eneseväljendusversioooni kohta midagi öelda. Lubasin, et panen illustreerivaks pildiks siia esimese tulemuse, mille Google annab sõnale "maal". Siin ta on - da Vinci "Mona Lisa".



Maalimine

Inimesele on enda väljendamiseks antud palju väga erinevaid võimalusi ja väljundeid. Üks ilmekamaid ja tõhusamaid on joonistamine ning selle täidlasem variant - maalimine. Igas töös on alati sees selle looja, iga nägu pildil sisaldab sarnasust kunstnikuga. Ei saa öelda, et maalil on alati selline pilt, nagu autor päriselt näeb - see oleneb juba tema andest ja võimekusest, kuid värvivalik, kompositsiooni asetus, tähelepanu detailidele jne näitab kõike selle inimese kohta. On neid, kes joonistavad enda ümbrust ja neid, kes panevad lõuendile oma sisemaailma. Inimene, kes tunneb vajadust maalida maastikku, tahab jäädvustada hetke väljaspool ennast, mis teda kõnetab. See on põgenemine iseenda eest, sest tähelepanu suunatakse välisele. Sama efekt on teleka vaatamisel vm meelelahutusel - tahetakse puhata sellest, millega iseendas hakkama ei saa. Kui inimene maalib teist inimest, loodab ta leida seal sarnasusi, et mitte tunda ennast ainsana. Siin on juba julgust endale otsa vaadata, kuid läbi peegli tasapisi. Selline lähenemine jätab võimaluse endale öelda, et see pole mina, vaid tema. Kui lõuendile pannakse oma sisemaailm, tundepuhang, mõttelõng, on tegu pildiga, mida kunstnik enda ümber maisel tasandil ei näe, ehk ta ei joonista maha ennast ümbritsevat olustikku. Ta julgeb väljendada seda, mis toimub ta sees, olgu selleks viha või armastus, lapsepõlvemälestus või ulmefilm. Seda paberile kandes kisub ta ennast alasti, vaatab otsa ja võtab omaks. On suur vahe, kas pritsitakse vihahoos värvi või kujutatakse teadlikult tunnet sellisena nagu inimene seda parasjagu kogeb ja visuaalis ette kujutab. Esimisel juhul tahetakse lihtsalt väljast tähelepanu saada, soovitakse teistele näidata, et ma olen vihane, keegi ajas mu endast välja, nüüd ma laamendan. See pole kunst, vaid appikarje. Teisel juhul näeb inimene tunnet, mis muidu on ainult tema sees, enda ees lõuendil. Selle abil saab ta temaga paremini kontakti, suhelda, vaadelda, tutvuda ja sõbraks saada. See on vajalik protseduur tunnete integreerimiseks, et neid edaspidi mitte alla suruda. Võiks ju arvata, et meeldivaid tundeid (armumine, rõõm jmt) ei suruta alla, kuid paraku tehakse sedagi tihti. Asi on nimelt selles, et me ei taha kaotada enesekontrolli (armumise puhul see aga juhtub) või ei tunne, et me väärime heaolu (rõõmu, rahu, armastust) ja siis surutaksegi need väga kasulikud tunded alla. Kõik allasurutud tunded lähevad mingi aja jooksul roiskuma ning hakkavad otsima väljapääsu. Füüsilisel tasandil tähendab see erinevaid haigusi ja allergilisi reaktsioone. Seega soovitan sul võtta paber ja pliiats või värvid ja vaadata, mis läbi sinu täna paberile ilmub. Ära sea endale eesmärke, anna võimalus vaadelda, mis toimub su sees. Kui sa ei ole rahul oma kunstitööga, tähendab, et sa ei ole rahul millegagi iseendas. Sel juhul mõtle natuke, mis see küll olla võiks ning tee vastav muutus! Ja kui sa tahad nüüd irooniliselt öelda, et sa pole rahul, milline pilt sul välja tuli, siis järelikult ei ole sa rahul hoopis sellega, kuidas on hetkel mingi olukord su elus välja kukkunud. Kui sa saad seda muuta, siis muuda, kui ei, siis lepi sellega, mis on. Ennast saad alati muuta!


esmaspäev, 21. september 2020

Hüvasti, laulupidu!

Tänaseks on "eriolukord" kestnud pool aastat. Nüüd tahan enda nägemuse, arvamuse ja mõtted ka kirja panna. Kevadel lootsin, et sügiseks on juba kõik möödas ja unustatud (nagu tavaliselt), kuid seekord ei lasta kohe kuidagi minna.

Minu jaoks sai see alguse detsembris, kui kuulsin esimest korda raadiost uudist, et Hiinas on 17 inimest nakatunud mingisse viirusesse. Sel hetkel oli kohe selge, et siit tuleb mingi suurem kampaania, sest miks muidu Eesti rahvast nii tühisest asjast informeeritakse. Kindlasti nakatub Hiinas iga päev palju rohkem inimesi igasugustesse teistesse viirustesse ja haigustesse, sellest me õnneks ei kuule. Niisiis jäin mõningase põnevusega ootama, mis sellest uudisest edasi saab. Mina näiteks sain teada, kui naiivne ja optimistlik ma ikka olen :) Ma ei suuda siiani uskuda, et maailm lukku pandi! Igatahes selle hirmukampaania eest annan fiktiivse auhinna korraldajatele, see on osutunud võib-olla läbi ajaloo kõige efektiivsemaks reklaamiks ning kindlasti kõige globaalsemaks. Mida reklaamitakse... selles on küsimus.

Minu nägemus koroonast - tegu on tillukese viirusega, mis pole salakaval, võimukas ega surmav (va need üksikud, kelle jaoks iga vale liigutus on nõrga immuunsüsteemi tõttu surmav). Seega iga kord, kui öeldakse, et koroona tõttu seda ja teist, tunnen, kuidas talle tehakse liiga. Koroona on olemas olnud juba aastakümneid, võimalik et kauemgi (vaadake järele, kui ei usu), temast pole siiani eriti midagi räägitud, sest ta ei ole ohuks inimkonnale ega muule elavale siin Maal. Ometi nüüd võeti ja tehti temast reklaaminägu! Kellel seda hirmukampaaniat vaja on, ei hakka ma lahkama, siin võite oma fantaasial vabalt lennata lasta ning alati vastuse saamiseks järgnege rahale!

Minu nägemus eriolukorrast - võimu näitamine rahvale (eriolukorra ajal lõppeb demokraatia, kas sa teadsid seda?), piiride katsetamine, et teada saada, kui kaugele saab rahvast lükata enne, kui tekib arvestatav vastuhakk. Siiani on riigijuhtidel läinud päris hästi - piisav hulk rahvast allus kohe, hakkas käsi pesema (mida me ju varem ei teinud), maske kandma ja desovahendeid kasutama. Lisaks suudeti maha müüa idee, et 2 meetrise vahe hoidmine teisest inimesest tapab viiruse, kuna see suudab hüpata u 1,9 meetrit. Ma isegi viitsisin uurida koroona kohta infot ning ei leidnud mitte midagi, mis neid väiteid toetaks! Kõik need "ettevaatusabinõud" on laest võetud. Ometi annab eriolukorra väljakuulutamine alguse politseiriigile. Nii nad siis sõitsid maskid ees ja mõõdulindid käes ning kontrollisid inimeste pikivahe hoidmist. Mida kauem meid nende uudistega pommitati, seda rohkem inimesed seda uskuma hakkasid, kuigi enda ümber vaadates ei näinud ühtegi haiget! Lugesin hiljuti, et KGB on katsete tulemusel teinud kindlaks, et kui sisestada inimestele vähemalt 2 kuud sama infot, siis see kinnistub neile nii tugevalt sisse, et pärast ei saa seda enam ümber lükata isegi kui seda teeb sama allikas. Seda efekti näeme me enda ümber tõesti! Seega on meil nüüd maailmajagu rahvast, kes on ajupestud uskuma, et koroona on uus hirmus surmaviirus ning me saame inimkonna päästa kätepesu, näomaski ja pikivahe hoidmisega. Nagu alati lisandub sellele ka ründav hoiak nende suhtes, kes keelduvad olukorda selliselt nägemast. Väljendid nagu "Vaatame, kas siis ka naerad, kui haiglas aparaadi all oled" või "Kui su enda laps sureb, siis kahetsed, et kodus ei püsinud" on saanud igapäevaseks. Viha ja hirm - immuunsüsteemi suurimad vaenlased! Palun ärge viljelege neid! 

Tulen nüüd selle juurde, mida meile siin müüakse ehk lapp näkku ja desovahendid kätte. Kindlasti on paljud selgitanud oma lastele, kui kahjulik on see viirus ja miks peab eelnimetatud asju kasutama. Kui paljud on aga selgitanud, millist kahju teevad meile need vahendid? Oled sa endale ja oma lastele rääkinud, et maskiga on raskem hingata; sa hingad sisse enda poolt välja hingatud süsihappegaasi, mis tekitab uimasust ja peavalu; sa hingad sisse lapis olevaid kangakiude ja immutusvahendit. Oled sa seda rääkinud? Või seda, et sümboolselt on sellise maski kandmine seotud suu kinni hoidmisega, sõnaõiguse ära andmisega? Kas sa oled uurinud ning lastele rääkinud, mida toob kaasa liigne desinfitseerimisvahendi kasutamine või sellega puhastatud ruumis (näiteks klass) pikemat aega viibimine? Millised lööbed, naha- ja hingamisteede ärritused võivad tekkida? Arvad, et kui miski peseb maha kõik bakterid, siis on see meile kasulik ning elame igavesti ja tervena? Kui jah, siis uuri bakterite kohta palun! Ja kui me lisame siia fakti, et kõik need maskid, kummikindad ja taara on massiline uus prügi, mida veel veebruaris oli üüratult palju vähem meie ümber... need ei kao kuskile, kallis rahvas! Me sureme enda prügi sisse, mitte koroona tõttu, kuigi neid kahte asja saab hetkel omavahel tõesti sujuvalt ühendada.

Võtame veel sellise huvitava väljaütlemise meie riigijuhtide poolt, et hukka saavadki need firmad, mida tegelikult vaja pole. Olgu, kinosid pole vaja, teater meid samuti elus ei hoia, aga seal töötavad inimesed - kuhu nad kõik lähevad, kui neil ei lubata enam meie meelt lahutada? Kelle kulul nad elama hakkavad? Väikesed butiigid ostukeskustes - müüvad e-poes edasi, spordisaalid ja ujulad - kui paljud meist teevad kodus trenni? Ujuda meie kliimas aastaringselt enamus ei taha/suuda/julge va ujulas. Huvikoolid, sh eelkool - on neid vaja või tegelete kõik oma lastega vastavalt tema eripäradele? Ostate talle ise hobuse, et ta saaks ratsutada? Kõik need kohad pidid olema eriolukorra ajal suletud, ei mingit käivet, mõni sai hüvitist, mida väidetavalt enam järgmiseks korraks ei jätku. Kas olid ka sina see, kes kaotas töökoha? Tunned, et oled kangelane, kuna ohverdasid oma sissetuleku (mitte vabatahtlikult muide) selle nimel, et inimkond viirusesse ei sureks? Saate aru, et kümnete tuhandete eestlaste elu keerati tuksi selleks, et pikendada paari inimese elu! Oodati mingit suurt lainet, siiani oodatakse, nüüd nimetatakse seda miskipärast teiseks laineks,  kuigi esimestki pole tulnud. Haiglad olid tühjad nagu kummituslossid, eesliini töötajad said kõrget tunnitasu lihtsalt kohapeal istumise eest... Nüüd testitakse veel aktiivsemalt, et saaks ikka oma numbrid kätte ja inimestelt veel õigusi ära võtta. Ega teil ometi pole usku, et me need õigused kunagi tagasi saame? Ajalugu näitab, et varem pole keegi saanud, aga võib-olla me oleme esimesed :) Kas sa tead, palju oli koroonaviiruse kandjaid enne käesolevat aastat? Ei tea, sest seda ei testitud! Täpselt sama palju oli, kui täna ;) Kas sa tead, et selle testi looja on öelnud, et need testid pole mõeldud diagnoosimiseks? Need on hoopis teisel eesmärgil tehtud - uuri selle kohta ka, muidu arvad, et ma ajan kägu siin.

Puudutades varjupoolt, mille laine on tõesti alles tulemas - kogu see hirmukampaania mõjub meie vaimule, masendus ja depressioon - see on väga kiirelt praegu inimeste hulgas oma siirdeid ajamas. Tead mis? See pole nakkushaigus, sellest saad ennast ise eemale hoida ja teatud sügavusest ka välja aidata. Lihtsalt ära kuula seda jama, mida peavoolumeedia ajab. Kasuta enda mõistust, loogikat ja sisetunnet - kõik need on sulle antud põhjusega, mitte niisama kaasas kandmiseks või raskuseks, et sa tuulise ilmaga minema ei lendaks. Minu töö toob minu juurde just neid auku kukkuvaid isikuid, nii et ma tean, millest ma räägin.

Minu soovitus Sulle, kallis lugeja: võta oma õigused tagasi! Ära pane vabatahtlikult seda tolmulappi endale näkku, ära pritsi desovahendit igal võimalusel, kasuta pigem seepi ja vett. Ära loobu füüsilisest kontaktist, kallistus on väga tugev immuunsüsteemi toetaja! Ära vaata ka pahaselt neid, kellel on mask ja kindad, naerata neile, nemad ju sinu nägu näevad... Ära käi haigena ringi, vaid lase oma kehal ennast kodus tervendada, st ära võta palavikualandajat ega köhasiirupit. Sinu keha teab, mis teha!

Paljusid meist ei kõneta jalgpalli EM või motokross, igaüks ei tahagi minna teatrisse või rockkontserdile, aga enamus meist tahavad osaleda laulupeol - üritusel, mis on eestlaste jaoks nagu jõulurahu. Ärgem laskem siis ennast suukorvistada, sest nii me laulda küll ei saa!



teisipäev, 18. veebruar 2020

Seedimisraskuste vastu

NB Seda lugedes saad lahti kõhumurest, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Kui mul oleks tarkust ja enesekindlust tegeleda ainult enda eluga, poleks mul üldse raske millegagi toime tulla. Miks ometi topin ma oma nina teiste inimeste ja kogu maailma toimetustesse ja elan kaasa sellele, mis ei puutu minusse? Väga rumal minust. Igaühele oma elu! Pöördun enda juurde tagasi, sest ainult mulle mõeldud tegevused aitavad mul elada ning olla terve. Jätan sinnapaika kõik, mis mulle ei sobi ja mida ma seetõttu ei seedi. Elu on siin liiga lühike, et püüda veel teiste eest ka elada! Minu kõht, teen sulle pai!

Pingest vabaks

NB Seda loe aeglaselt, häälda mõttes iga n välja ning tunne, kuidas rahu tuleb sinusse, ärritus kaob, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Ma hingannnnnn, ma hingannnnn... ma tõesti hingannnnnn, mõnuga hingannnnn, välja rohkem kui sisse, ohhhhhhkannnnnn, joovastun hingamisest, hõljun õhus ja muudkui hingannnnnn, mmmmmm.

pühapäev, 16. veebruar 2020

Peavalu vastu

NB Seda lugedes kaob peavalu, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Ei ole mulle nii palju mõtteid vaja! Ei ole mulle korduvalt sama mõtet vaja! Ei ole neid vaja tiirlema mu ümber ega istuma mu pähe! Kõik üleliigsed arutelud mingu nüüd, kus nende koht! Minu pea pole prügimägi ega kogumiskeskus. Minu pea on minu pühamu, minu aju on minu keha juhtimispult. Seal valitseb kord ja minimalism. Minu peas on ainult see, mis on mulle vajalik.


PS Vajadusel lisa endale ka stressi vähendamise taotlus.


Stressi vähendamine

NB Seda lugedes väheneb stress su kehas ja meeltes, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Ükskõik, kui imelik ma olen, olengi see mina. Ükskõik, kui kummaline ma tundun, olen see ikkagi mina. Ükskõik, mis teised arvavad, kuskil on ka minu arvamus. Ükskõik, mis teised mõtlevad, mina võin mõelda teisiti. Ükskõik, mis kunagi juhtus, see on olnud ning muudetamatu. Ükskõik, mis kunagi juhtub, seda ette ei tea ning on seetõttu näiliselt muudetamatu. Ükskõik, mis praegu juhtub, sellega tulen ma toime nagunii. Ükskõik, kuidas ma olukordadega toime tulen, pean ma jääma endaga rahule. Enda muutmine on õige, kui ma ei ole endaga rahul. Kui ma olen endaga tegelikult rahul, siis ei loeks ma praegu seda juttu. Ma saan teada, kes ja milline ma olen, kui ma lõpetan püüdluse olla keegi. Ma olen ühiskonna liige, kuid mitte täisväärtuslik, kui ma ei ole mina ise, sest minu potentsiaal jääb kasutamata. Teised ei pea minuga rahul olema, vaid MINA. Teistele millegi tõestamine lõppeb alati fiaskoga ning neid ma enda ellu enam ei soovi, on aeg hakata võitma, elama, sündima. Ma ei tulnud siia kõike kartma, ma tulin alistuma, et hirmust võitu saada. Hirmud ei kao enne, kui olen endale tõestanud, et neid pole vaja karta. See on minu otsus - ma julgen olla alasti, ma julgen omada seisukohta, ma julgen teha kõike uutmoodi. Ja nii ma hakkangi elama!

neljapäev, 13. veebruar 2020

Hea une saladus

NB Seda lugedes paraneb su unekvaliteet ja magamistulemus, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Kui sa silmad kinni paned, enam möödunust ei mõtle. Kui sa silmad kinni paned, enam homset ei karda. Kui sa silmad kinni paned, naudid hetke olevikus, sumisevat tähendust, kahisevat käredust. Kui sa silmad kinni paned, langed sügavasse hetke, endasse nii armsasse, omasesse austusse. Kui sa silmad kinni paned, tähed toovad rahu unne, pilved õnne südamesse. Kui sa silmad kinni paned, mõistus puhkusele läheb, keha pinged välja laseb. Kui sa silmad kinni paned, ainult üht siis teed - magad! Sinu uni saab olema sügav ja kosutav.

Südamele

NB Seda lugedes paraneb su südame tervis, kuid ainult juhul, kui seda soovid! Tegu ei ole mantra ega õpetusega, vaid programmeeritud tekstiga.



Minu hea süda, kui sul on paha, on ka mul paha. Kui mina olen endast väljas, oled ka sina rütmist väljas. Ma rumal inimene, ei kuula sind alati. Mõnikord isegi siis, kui sa juba karjud. Anna andeks mu jäärapäisus, saan aru, et teen iseendale liiga sellega. Me oleme ju siin koos, üks ilma teiseta olla ei saa. Miks ma ei kuula südant? Ei oska, ei julge, mõnikord ei taha. Süda on vapper, aga mina argpüks. Mina teen südamele liiga, aga süüdistan hoopis teda. See ei ole aus, ma pean südamega hästi läbi saama, et olla terve ja tugev. Kas tõesti seda ma kardangi? Tobe ju! Ole nüüd inimene ja tõmba süda saapasäärest rindu tagasi! Saapas käivad jalad, kui süda on nõrk, siis on jalad külmad. Anna oma südamele võimalus elada täiel rinnal, tuksuda, pumbata! Selleks tuleb sul endal seda sama teha! Ära tiksu, vaid tuksu! Ära aele, vaid pumpa! Ära nihverda läbi elu, vaid pane täiega! Mille jaoks sa ennast säästad ja alandad? Suremise? Sel juhul ongi kogu su elu üks mõttetu kooma, kus sotsiaalaparaat hoiab sind napilt elus. Võta nüüd oma külmad jalad tagumiku alt välja, lase südamel ennast juhatada ja hakka liikuma! Jälgi südame rütmi, see ongi tema keel!