Minu kui selgeltnägija juures käib päris palju inimesi. Ma saan aru, et keegi ei tule mulle rääkima, kui õnnelik ta on, kuidas tal läheb kõik hästi, suhe on suurepärane, armastust on külluses, lapsed on maailma parimad ja töökoht samuti. Ka arsti poole pöördutakse kaebustega, mitte selleks, et kiidelda raudse tervisega :)
Mida olen tähele pannud? Sarnased juhtumid tulevad gruppidena, ehk näiteks 3 nädalat järjest tulevad võrdlemisi ühevanused üksikemad ja küsivad, millal tuleb armastus ta ellu. Järgmise 3 nädala jooksul tulevad neist u 10 aastat vanemad abielus naised ja küsivad sama. Siis järgnevad 4-5 meesklienti, kes ei olegi päris kindlad, miks nad tulid, aga sõber või naine saatis. Eraldi kategooria on ka konkreetse tervisliku seisundiga inimesed. Näiteks käis mu juures 2 nädala jooksul 5 naist, kellel oli olnud või oli kohe tulemas emaka või munasarjadega seotud operatsioon. Ausalt öeldes võttis kõhedaks, sest olen ju kuulnud ütlust: sarnane tõmbab sarnast. Siiski pole minul siiani vastavaid kaebusi tekkinud :)
Levinuimad avalaused: "Ma ei teagi täpselt, mida ma teada tahan, aga loodan saada vastuseid", "Ma olen juba mõnda aega ummikus, seisan paigal, ei oska kuhugi edasi liikuda", "Kõik on justkui korras, aga ma ei ole rahul ega õnnelik".
Levinuimad küsimused: "Mida ma peaksin tegema?", "Millal tuleb armastus mu ellu?", "Kuidas ma oma last/meest/ema aidata saan?", "Mis mu töökohast saab?", "Mulle teeb juba tükk aega muret ... (terviseprobleem), kuidas sellest vabaneda? Millest see üldse tuleb?" ja "Mis on mu eluülesanne?"
Mulle meeldib, kui inimesel on mõned küsimused juba valmis mõeldud, muidu pean ka neid mina hakkama esitama :) aga... kui sa tahad teada, mida sa peaksid tegema, siis küsin kohe: "Saavutamaks mida?" Kui küsid: "Millal tuleb armastus su ellu?" vastan alati, et armastus on sinu sees, see ei tule kuskilt väljast, ta on juba ammu kohal. Nii et kui tahad tegelikult teada, millal jõuab sinuni inimene, kellega on vastastikune kirglik armastus, siis küsigi nii. Me saame seda, mida küsime, aga tuginedes töökogemustele võin öelda, et me ei oska küsimusi esitada! Küsimus peaks alati koosnema ühest küsimusest, olema võimalikult täpne ja selge, üheselt arusaadav. Näiteks küsimused: "Mis tööd ma võiksin teha?" ja "Mis tööga ma raha peaksin teenima?" on enamasti täiesti erineva vastusega.
Minul ei ole huvi, et inimene jääks minust sõltuvusse ja käiks kord kuus konsultatsioonil. Nii tihti õnneks keegi ei käigi. Tagasi tulevad nii need inimesed, kes on võtnud kuulda neile antud nõuandeid, kui ka neid, kes ei julenud neid ellu viia. Viimaste puhul on muidugi küsimus, et mida nüüd teha, kui ma ikkagi sellise käki kokku keerasin. Õnneks on kõiksus väga kannatlik ja aitab meid alati, kui palume :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar