Ükskõik, kui imelik ma olen, olengi see mina. Ükskõik, kui kummaline ma tundun, olen see ikkagi mina. Ükskõik, mis teised arvavad, kuskil on ka minu arvamus. Ükskõik, mis teised mõtlevad, mina võin mõelda teisiti. Ükskõik, mis kunagi juhtus, see on olnud ning muudetamatu. Ükskõik, mis kunagi juhtub, seda ette ei tea ning on seetõttu näiliselt muudetamatu. Ükskõik, mis praegu juhtub, sellega tulen ma toime nagunii. Ükskõik, kuidas ma olukordadega toime tulen, pean ma jääma endaga rahule. Enda muutmine on õige, kui ma ei ole endaga rahul. Kui ma olen endaga tegelikult rahul, siis ei loeks ma praegu seda juttu. Ma saan teada, kes ja milline ma olen, kui ma lõpetan püüdluse olla keegi. Ma olen ühiskonna liige, kuid mitte täisväärtuslik, kui ma ei ole mina ise, sest minu potentsiaal jääb kasutamata. Teised ei pea minuga rahul olema, vaid MINA. Teistele millegi tõestamine lõppeb alati fiaskoga ning neid ma enda ellu enam ei soovi, on aeg hakata võitma, elama, sündima. Ma ei tulnud siia kõike kartma, ma tulin alistuma, et hirmust võitu saada. Hirmud ei kao enne, kui olen endale tõestanud, et neid pole vaja karta. See on minu otsus - ma julgen olla alasti, ma julgen omada seisukohta, ma julgen teha kõike uutmoodi. Ja nii ma hakkangi elama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar