pühapäev, 28. veebruar 2016

Vabadus, 2. osa

Nii palju on näilist vabadust - sellist, mille kohta keegi teine kinnitab, et see ongi vabadus, ja sina usud, sest meid on õpetatud usaldama teisi rohkem kui iseennast. Hakkame sünnist pihta (räägime Eestist): esimese 30 päeva jooksul peab sulle nime panema, nimi peab vastama teatud reeglitele, ettekirjutistele ja viimane sõna jääb ametnikule, mitte vanematele, veel vähem vastsündinule. Mina ausalt öeldes ei tea, mis saab, kui selle aja jooksul last ei registreerita, keegi on arvanud, et nö riik paneb lapsele ise nime. Kui kellelgi on infot, mis juhtub, andke mulle julgelt teada (vahepeal ongi laekunud paar kogemust: paar nädalat viivitust ei toonud endaga midagi kaasa, 5 kuud aga tagas sattumise uudistesse teleekraanil) :) Edasi hakatakse peale suruma vaktsiine ja korduvat arsti juures "kontrollis" käimist. Siin saab juba tegelikult (praegu veel, varsti võib-olla mitte) loobuda, kuid sel juhul langed paljude halvakspanu alla. Õnneks loobujad on nii kaugele arenenud, et neid teiste inimeste arvamus ei kõiguta. Kool on meil kohustuslik, vähemalt 9 klassi, sest sel ajal tehakse inimestest robotid, kes tulevad masinast välja äravahetamiseni sarnastena, ja see teeb nad kergesti juhitavaks. Robotil ei ole vaba tahet ega vabadust, ta on teenindav personal, etteaimatav, kontrollitav, asendatav ning mis põhiline - ei mõtle ise. Sealt edasi töötab juba meedia, sest koolis on õpetatud, et uudistega PEAB olema kursis, lugeda tuleb võimalikult palju ning sa PEAD teadma, mis maailmas toimub. Tuletan meelde, kallid täiskasvanud, et me ei PEA mitte midagi. Kui sa mõtled, mida annab sulle info Aafrikas või isegi Ukrainas toimuva kohta, siis mis sa endale vastad? Tõenäoliselt mitte seda, et see sind rõõmustab või muid meeldivaid emotsioone tekitab. Ma tean praeguseks juba päris paljusid, kes ei vaata telekat ega jälgi uudiseid, seega võin öelda, et sellega ei kaota mitte midagi kasulikku, need inimesed on helgemad, kergemad, õnnelikumad, nad kiirgavad seda endast välja ja tasakaalustavad teisi. Mitte ükski meist ei kahetse, et pole uudiseid jälginud. Me oleme seeläbi saavutanud kontakti endaga, taastanud eneseusalduse, tunneme ennast kindlamalt ja näeme kõike hoopis teises valguses... võiks isegi öelda, et näeme valguses, sest uudised enamasti on kuidagi pimedusest - visuaalselt. Aga jällegi - sul on vabadus valida, kas olla sina ise või teiste inimeste robot.

Nii, lähme edasi näilise vabadusega. Kui sa teenid siin palka, dividende vm maksualaseid tulusid, siis pead tasuma sellelt ka maksud. Oletame, et sa töötad "mustalt" ja väldid neid makse, aga sa lähed ikkagi poodi, ostad kaupu ja tasud käibemaksu, kui ostad alkoholi, tubakat või kütust, maksad ka aktsiisi jne jne. Kui vabad me siin vabariigis siis ikkagi oleme? Iga nurga peal kehtib mitu seadust, määrust ja reeglit - kõik meie vabaduse piiramiseks. Lisame sinna veel põlvest põlve edasi antud ebausu ja vanasõnad ning peaks juba hakkama selginema, kui väikeses kastikeses me elame. Iga kord, kui keegi hakkab enda kasti suuremaks tegema, kukuvad ümberkaudsed paaniliselt määgima, ehk üritavad teda ümber veenda. Enamasti väljendub see mõnitamises, alandamises, hirmutamises, manipuleerimises. Miks nad seda teevad? Sest sinu muutumine toob paratamatult kaasa nende elu muutumise; sa oled nüüd ettearvamatu; ja kuigi inimene harjub kõigega, ei ole enamus meist muutustest alguses vaimustuses. Tihti tunnevad vanemad ka piinlikkust, kui tema laps (tõsi, täisealine) nö ära pöörab ja "imelikku" juttu rääkima hakkab. Mõelda vaid, kõik olid harjunud, et oled sõnakuulelik vastutustundlik ja usaldusväärne, nüüd ei või iial teada, mis sa seltskonnas või äkki isegi kuskil meedias tegema hakkad.

Harjumus on (minu meelest) inimese suurim vaenlane just seetõttu, et isegi kui tahad temast vabaneda, hoiab ühiselt koos veedetud aeg, ehk mugavustsoon teid tugevalt koos. Vabal inimesel ei oleks harjumusi ega sõltuvusi - võib-olla on need üks ja see sama või kasvab harjumus mingil hetkel sõltuvuseks. Inimene on kindlasti sõltuvuses hingamisest, veest, tõenäoliselt söömisest ja magamisest. Samuti vajame sobivat kliimat. Töötamine ei ole vajalik, samuti pere loomine (ma saan aru, et inimkonna jätkuvuse seisukohalt on sigimine vajalik, kuid olemasoleva inimese seisukohalt mitte - tema elu ei lõppe seetõttu, et tal lapsi ja abikaasat ei ole), alkoholist, tubakast, narkootikumidest rääkimata. Paljudel on sõltuvus lähisuhtest, sest meile on räägitud, et inimene vajab enda kõrvale tuge, ehk ridade vahel on kirjas: "Sa ei jää üksi ellu." Aga tegelikult - kui paljud meist tunnevad, et on lähisuhtes nagu zombid? Lubavad ennast ära kasutada, teevad ette ja taha kõike, mida on kuulnud, et suhtes peaks tegema? Armastus on aja jooksul asendunud tüdimuse, tülpimuse ja võib-olla isegi vihaga, tihti ka pettumusega, sest sa ei elagi õnnelikult elu lõpuni, nagu muinasjutt lubas. Ja nii sa siis sipled tööl ja kodus, püüad olla kursis seadusandluse ja päevauudistega, käia kultuuriüritustel ja Egiptuse-reisil, et olla korralik kodanik, mitte eristuda teistest. Kuna sa ei tunne seejuures õnne, rõõmu ega rahulolu, siis sunnid endale selgeks tegema, et talitad õigesti ja kunagi tasub see kõik ära, teised on tänulikud ja aplodeerivad. Unusta ära selline tulevikuvaade! Kellelgi pole aega sind tänada ega kiita, sest nad ise on samas rattas, kuna järgivad sinu eeskuju, rabavad teha tööd, et teenida raha odava välisreisi jaoks. Hea uudis on see, et just sina siin ja praegu saad sellelt mitte kuskile jõudvalt rattalt maha astuda, nuusutada lilli, nautida päikest, tutvuda endaga. Ma tean paljusid, kes on selle julge sammu astunud, kuid mitte ühtegi, kes on seda kahetsenud.

Sul on vabadus valida, sul on vabadus otsustada, sul on vabadus teha ja olla. Kasuta seda, sest sa pole tulnud siia tolmu koguma, vaid kogema elu inimesena. Sul on vaba tahe, loomisoskus ja tingimusteta armastus - robotil pole ühtegi neist. Hakka inimeseks!

7 kommentaari:

  1. Loen ja tunnen äratundmisrõõmu:) On väga palju punkte, milles olen samal arvamusel. Tihti arutlen endamisi selle üle, et milleks on vaja kogeda sõdu, viha, narkootikume, alkoholismi - miks see on meie hingele vajalik? Öeldakse ju,et me ise valime endale järgnevaks eluks kogemused, mida läbida. Mille jaoks on vaja niivõrd palju negatiivset, kas see arendab meid rohkem?

    VastaKustuta
  2. Tänan kommentaari eest :) Jättes kõrvale selle, kas me valime endale midagi järgnevaks eluks või mitte, on selge, et selles elus me peame iga päev tegema valikuid. Ka valiku tegemata jätmine on valiku tegemine, onju. Öeldakse ka, et kõik on ette määratud ja inimene midagi muuta ei saa - no mina ei taha kuidagi sellega nõustuda, sest siis ühelt poolt tekib mul täiesti mõttetu tunne ja teiselt poolt ei ole see kooskõlas sellega, mida ma enda dialoogides kõiksusega olen kuulnud. Tänu nendele dialoogidele olengi ma õnneks hakanud kõike kahtluse alla seadma ja ümber vaatama ning mulle see sobib. Üks teemadest on duaalsus (sellest tuleb ka kindlasti pikem jutt millalgi) - hea ja halb, positiivne ja negatiivne, õige ja vale. Kõik need seisukohad on meie enda nägemus ja tõlgendus, enamasti paraku tuginevad need teiste inimeste "õpetustele". Kui ma lasin lahti heast ja halvast, hakkasin endale ütlema, et kõik lihtsalt on, läks palju kergemaks ja huvitavamaks :) Halba ei olnud ju enam üldse, jah, head ka ei olnud, aga olgem ausad, me näeme enamasti ju kõiges halba, ohtu, midagi, mida tuleb karta. Hea ja halva asemel hakkasin kasutama sõnu "meeldiv" ja "ebameeldiv", sest siis oli mulle selge, et lähtun endast, mitte sellest, mis ema on õpetanud. Kas valusad ebameeldivad nö halvad negatiivsed kogemused arendavad meid rohkem? Kindlasti mitte, vahe on hoopis selles, mida me mingis olukorras kogeda ja näha oskame. Näiteks kui keegi sureb, siis vähemalt meie kultuuris peetakse seda väga valusaks negatiivseks kogemuseks. Tegelikult on valus neil, kes jäid armsast inimesest ilma, mitte sellel, kes otsustas inimelust puhkuse võtta :) See ei tähenda, et igaüks peaks kohe leina alguses endale kinnitama, et tal on seal hea jne, vaid tegelema enda tunnetega, kogema kõiki 5 etappi. Ja kui ei tule pisaraid, siis nii ongi, ei maksa endaga selle pärast õiendada või riidu minna. Kurb on see, et meile öeldakse ju ette, kuidas sa ennast selles olukorras tundma pead - kummaline ju. Kas ma inimesena pean sõda õigustatuks ja kasulikuks? ei - kasulik on see ainult sõjatööstusele ja pankadele, kes sinna investeerivad. aga vaadates suuremat pilti, siis sõjad lihtsalt on, sest inimesed on praegu sellises arenguetapis, kus nad ei oskagi teisiti. Alkohol ja narkootikumid jällegi on suurepärane võimalus viha eest põgeneda, seda alla suruda jne. Ka neid vahendeid mina isiklikult kellelegi ei soovita, aga see on nende valik.

    VastaKustuta
  3. Kuidas suhtud ütlusesse, et vaba oled alles siis, kui oled suuteline teisele inimesele kuuluma.

    VastaKustuta
  4. eitavalt :D kuulumine ja omanditunne on minu mõistes jälle inimestele sisse õpetatud. Minu meelest ei saa keegi kellelegi kuuluda ja mitte sellepärast, et ta vaba ei ole, vaid igaüks on eraldi seisev isiksus ja kedagi ei saa omada, kellelegi ei saa kuuluda. Muidugi oleme suures plaanis kõik üks, aga sel juhul muutub teisele kuulumine lausa jaburaks... Siin võib ka sõnastusest kinni võtta: suuteline teisele inimesele kuuluma, mitte kuulud teisele inimesele :) Ma panin korraks silmad kinni ja küsisin nõu selle konkreetse väite kohta: "See on inimestele selgeks tehtud voorus - teeni teisi, ära ole isekas, egoism on karistatav patt. Tegelikult on inimene vaba siis, kui teab, et suudab maailmas ka täiesti üksi suurepäraselt hakkama saada!"

    VastaKustuta
  5. mulle tundub, et kui sa kuulud teisele, oled vaba iseendast, vastutusest ja seeläbi ka elust, kui loomingust, ehk teise inimese kodumasin. kõlab usutavalt? :)

    VastaKustuta
  6. Aitäh, Ester! See lugemine tuli praegu täieliku sünkroonsusena. Olen viimasel ajal ka palju mõelnud vabaduse üle ja need mõtted on olnud paljuski sarnased sinu kirja pandutega. Aitasid mul minu mõtteid selgemaks mõelda. :) Ireen

    VastaKustuta
  7. Ootan põnevusega juba järgmisi postitusi:):)Huvitava on mõne asjaga samastuda ja mõnda asja uue külje pealt näha:)

    VastaKustuta