Aasta 2023 kaartides

Ester, Kristel ja kaardid – esitasime küsimusi ja panime kirja vastused. Täpselt nagu isikutestidega – mõlema saadud vastused on kirjas muutmata kujul. Kui mõni väga pakiline küsimus on puudu, siis kirjuta meile, täidame tühimiku! Esimesed on Eestit puudutavad, järgmised üleilmsed teemad.

Mis toimub Eesti poliitmaastikul?

Kuni valimisteni jätkub 3 partei koostöö, siis ühel viskab üle, näitab keelt ja kõnnib minema. See viib valitsuse kokku kukkumiseni, pettumuseni, senisest edust hoolimata on üldine emotsionaalne madalseis. Peale valimisi on võimul endiselt naine, kes kamandab ka finantsidega, kõik kordub, samas sünnib ka midagi uut. Esile kerkib noorem tasakaalukas mees, kes on ohuks valitsevale naisele. Mees väärtustab peretraditsioone, on konservatiivne, samas loominguline. Tema viib Eestit edasi, kuid see suund ei meeldi paljudele. Ta jagab abivajajatele vahendeid ja saab võimule.

Segadus, energia, mis pole koordineeritud. Kaardid hakkasid pakist välja lendama. Jäetakse mulje, et tegeletakse jõudsalt perekondade ja inimeste elujärje parendamisega. Kusjuures soov oleks justkui olemas ja mõte, kuid süsteem on nii vildakas, et seda reformida või paremale järjele aidata, tuleks kõigepealt vanast süsteemist lahkuda. Sellist oskust ja tahet ei ole. Pigem liigutakse edasi poolikute ja kinnistamata plaanidega, mis täidavad mõne ühiskonna esindaja või isegi ühiskonna kihi suurimad soovid, kuid enamuse jätavad ahhetama ja päid vangutama. Mõnes mõttes tahakski öelda, et tore – kasvatage oma järeltulevaid põlvi nii, et nad õpiks endale lootma ja ei oleks süsteemi orjad. 

Milline on Eesti majanduslik areng?

Käsud tulevad keskstaabist, mees otsustab, keegi ei vastuta. Palju südamevalu, eraldatust, oma muredega üksi olemist, rõhutakse, et olge kannatlikud. Kuid pisut varjus on jälle noorem mees, kellel on palju häid ideid, kuid vähem kogemust, ta on täis tahtmist tegutseda ning kui see tal õnnestub, siis valitseme ise enda raha ja ressursse, meil on olemas kõik vajalik.

Majanduslik areng toob väikseid võite. Üsna arusaamatute poliitilise tasandi vaidluste ja võimumängude kontekstis liigub siiski üldine heaolu vaikselt, aga kindlalt edasi ning jah – see ei rahulda kohe enamuse vajadusi, kuid siiski tõstab üsna aeglaselt, kuid kindlalt pead. Inimesed märkavad mingeid tunnuseid ühiskonnas, mis on omased heaoluriikidele. Üsna mitmest uuest aspektist meie majanduslikus olukorras hakatakse ka rääkima ning need pälvivad avalikku debatti ja tunnustust. Soovitus – pöörake poliitikalt pilk lihtsalt ära vahepeal, sealt ei tule midagi tarka enne, kui targad sõdimisest loobuvad ja saavad aru, et nende enda kätes on kiireid muudatusi teha. Aeg on soodne ja enamus poliitikutest oma tööst tösiselt väsinud ja taandarengu teekonnal. 

Kuidas muutub Eesti rahva majanduslik seis?

Jällegi määrab kulgu keskne meestegelane. Eestlaste finantsedu on jäänud minevikku, materiaalsete väärtuste määramisel sekkutakse tugevalt väljast. Väidetakse, et pürgime koos parema tuleviku poole, kus on olulisel kohal elurõõm ja õnn läbi mitte omamise, kuid see programm kukub läbi, täielik ebaõnnestumine (vähemalt Eesti rahva hulgas). Siiski täielikku laostumist ei juhtu, isiklikul tasandil osatakse teha ennast säästvaid otsuseid ega minda kampaaniaga enam pimesi kaasa.

Rahul on need, kes on midagi saavutanud ja oskavad sellega ümber käia ning hinnata. Olukord ei ole päris lootusetu, sest inimesed on leidlikud. Tekivad uued ideed ja süsteemid, kuidas hakkama saada. Üsna palju toetutakse enda sisemisele tunnetusele, mis on esmatähtis, mis mitte. Tahaks öelda, et tarbimine hakkab oluliselt vähenema! Pigem oodatakse riigipoolset toetamist ja ka lihtsalt kommunikatsiooni, et head inimesed, me saame hakkama! Kuid meil on ju kombeks ikkagi otsida ainult halba kõiges, esitleda raskusi, näidata valikuliselt inimesi, kes kogevad ekstreemseid tingimusi jne. Esile kerkib keegi empaatiline naisterahvas jõudsalt, kes hakkab inimeste toimetuleku osas neid toetama ja jõustama kommunikatiivselt. Tahaks isegi öelda, et tegemist on väga intuitiivse naisega, kes saab aru, et mõte on jõud ja kui see suunata õigesti, tekib palju järgijaid. 

Milline näeb välja Eestlaste tervislik seis ja iive?

Enam ei usuta, mida telekas räägitakse. Usaldus on kadunud, seda taastada on raske. Tekivad uued suhted, uued arvamusliidrid, kuid ka nende hulgas on palju manipuleerijaid ja oma kasuks mõjutajaid. Tervises löövad eriti välja haigused ja seisundid, mida võiks nimetada pärilikuks. Kuidas sul nendega läheb, oleneb juba sinust ja vedamisest. Edasi saavad oma eluga liikuda need, kes võtavad ise midagi ette, on julged ja loovad, mitte kastis. Sünde oodatakse, loodetakse iibe kasvu, kuid ilma asjata. Rahvas ei kuula enam lubadusi, meelitusi ega ähvardusi. Laste saamise plaane lükatakse edasi tulevikku.

Tervislik seis on väga kehva, tekitab konflikte inimeste enda sees ja ka väline keskkond on selline, kus paljud otsustavad süsteemi kemplemist hakata hoolega pealt vaatama ning mitte osalema. Kuidagi üritab riik minna endiselt seda teed, et süsteemi soovitused on ainuõiged ja peavad peale jääma. Samas inimesed astuvad sellest “lepingust” järjest välja, olles omal nahal tunda saanud riigi reeturlikkust nn pandeemia ajal. Otsustatakse enam mitte osaleda ning asutakse vaatleja positsiooni. Muideks – inimesed märkavad riigi motivatsiooni ja õpivad sellest. Tervisesuund vajab reformi ja uusi liidreid. Iibe osas on märkimisväärselt palju mõtteainet, sest sogase veega ei ole võimalik näha, mis seal all on. Kõike, mida riik ütleb või on plaaninud “rahastama” hakata perekondade puhul, inimesed tegema ei hakka ja üsna veendunult. Uued ideed ja süsteemid ei tööta, sest inimesed on hakanud oma peaga mõtlema ning elu jätkamine on saanud teistsuguse tähenduse, kui pelgalt uus inimene. Inimesed pöörduvad sügavama tähenduse poole. 

Milline on rahvaste liikumine Eestis?

See on ring, loodetavasti mitte surnud ja lõputu. Teatud inimesed loodavad saada selle eest raha, teised saavadki. Kes raha ei saa, on pettunud ja pahased või õnnetud ja solvunud. Eesti jaoks on praegune migratsioonipoliitika iseendale kahju tegemine suurel määral. Enda omad tallatakse maha, et upitada ennast läbi näiliselt teiste aitamise. Põhiline – keegi ei tea veel, kui suur kahju ja mis tagajärjed sellel meie jaoks on. Ka need, kes selliseid küsimusi tõstatavad, surutakse maha. Eesti ei saa kuskilt seda lubatud abiraha, mis taaskord tekitab trotsi kohalikes elanikes, kelle arvelt võõraid üleval peetakse jne jne.

Silme eest läks nii uduseks, nagu keegi oleks piimakile akendele kleepinud ja midagi pole näha. Kui me ei tunne end siin ise tähtsana, siis näitame maailmale, et tegeleme tähtsate asjadega ja võimalikult kõrgetasemeliselt. Kuid päris tõsiselt – ei saada ise ka aru, mida tehakse, sest tegelikult mingit strateegiat või suurt eesmärki ei ole. Kiputakse kiirustama ja näitama üles tahet, et meie tegeleme kohe ja kõigega. See on sama absurdne kui hakata ukrainlasi vastu võtma nii nagu linnapea avab mingit uut objekti lintide läbilõikamisega. Tegelikult see ka nii toimub. Inimesed ei ole mitte inimesed ja abivajajad, vaid vahendid enda tähtsuse rõhutamiseks. Siia jõuavad elust väsinud, sihitud ja pidevalt oma kohta otsivad inimesed, kes liiguvad siit esimesel võimalusel edasi või vajuvad ühiskonna põhjakihti, aidatagu neid palju tahes. 

Mis toimub maailma finantssüsteemis?

Kõik kukub kokku! Keskne süsteem variseb kokku ning toob kaasa paljude jaoks ennast hävitava tagajärje. Suureneb alkoholism ja narkomaania, depressioon on pandeemiline. Samas on see kõik ootuspärane, sest plaan näebki ju ette praeguse lõpetamist, et teha kõike teisiti. Uus süsteem on aga alles õrnadel jalgadel, püüab kuidagi püsti saada, ideid on, kuid selgub, et tegevuskava on liiga auahne ning selle koorma all ei tule paljud endaga toime. Aasta lõpuks veel valgust ei paista. Igaüks peab ise enda eest seisma või on ta koos süsteemiga käpuli maas.

Finantsüsteemis toimuvad suured muutused. Kogu senine finantssüsteem kukub kokku.Liiga palju on kaotuse kogemust, liiga ulatuslikud on puudujäägid ning mõrad süsteemis. Seda saab nimetada stagnatsiooniks, mis ei toeta uut aega ega mõtteviisi. Senised liidrid lahkuvad ja keeravad selja äkitselt ning see loob võimaluse uuendusteks. Inimesed kannatavad meeletu tüdimuse all, mis põhjustab pikaaegseid ja kroonilisi tervisemuresid. Tahaks öelda, et isegi hulk kuritegelikke asju kerkib päevavalgele ning sellest tingituna peab süsteem kokku kukkuma ning tuleb hakata üles ehitama uut. 

Kuidas läheb krüporahal ja sularahal?

Krüporahaga on nii, et kes oskab loominguliselt läheneda, saab hakkama, kes püüab jätkata vanaviisi, see kaotab. Ootamine siin ei aita! Kannatlikkus ei tasu ära. Sõlmitakse lepinguid, mis muudab kogu süsteemi, luuakse täiesti uus seadusandlus selle kohta ja kõik, kes pidasid ennast juba spetsialistideks, on taas algajad. Seadusi teevad need, kes praeguse krüposüsteemi vastu on! Sularaha suretatakse vaikselt välja. Arusaadavalt tegelevad sellega võimul olevad isikud, kellel endal on raha rohkem, kui nad sellega midagi peale oskavad hakata, seega janunevad nad võimu järele – võim inimeste üle. Selgub siiski, et sularaha ära korjamine on töömahukam, kui arvati, seega võtab ehk rohkem aega. Rahvas seda ideed üldse ei poolda, st tuleb teha taas üks hästi läbimõeldud kampaania, et selgitada, kuidas see meile kasulik on. Aasta lõpus tähistatakse võitu…

Krüptoraha kui egregori müügis tekib uus mõtteviis. Kogu süsteem saab uue tõuke ja läbivalt on tuntav uus mõtteviis. Huvitaval kombel on võimalus avastada tõde neil, kes seda soovivad. Arusaamine sünnib sellest, kuidas süsteem töötab ning kuidas seda panna enda kasuks tööle. Samas on see nagu kahe teraga mõõk – ühelt poolt terav ja teiselt poolt ilus meistriteos. Olge valvsad ja tehke korralik eeltöö! Vastasel juhul on kaotusvalu mänguilust suurem. Sularaha osas on laual mitmeid valikuid – kaotada üldse, jätta mingis osas jne. Tuleb õiglane otsus. See ei tähenda, et kas sularaha jääb või mitte. Tuleb õiglane selles suhtes, mis puudutab inimeste toimetulekut ja võimalusi. Saadakse aru, et liiga kiired ja drastilised muutused võivad põhjustada rahulolematust ja inimeste “ülestõusu”. Nutikamad loevad siit välja, et õiglus on suhteline ning saavad aru, kuhu poole siiski liikuda üritatakse. 

Millised on “Rohepöörde” arengud?

Tuleb järgneda rahale, kui tahad teada tõde. Ladvik on juba võidurõõmus, nende jaoks liigub kõik plaanipäraselt. Reklaam rahvale jätkub, rõhutakse südametunnistusele ja kaastundele, vaimsusele ja tarkusele. Ära usu! Selle ilusa lubaduse taga irvitab saatan, kavalusega määritakse meile pähe pilti ilusast rohelisest tulevikust, mõjutatakse meid emotsionaalselt käituma vastavalt nende tahtele. Kaine mõistus ja “talupojatarkus” surutakse kõrvale, vajadusel halvustatakse ja naeruvääristatakse. Isegi jõukad teisitimõtlejad ei pääse siin avalikustama tegelikkust.

Rohepöörde teemat juhitakse emotsionaalselt ja tahaks öelda, et nagu alkoholi mõju all! Keegi ei mõtle kainelt ega selgelt! Mida tähendab see tootmine, ümberstruktureerimine, ressursside ja eelarvete suunamine, silmade kinnipigistamine looduse vaatest. Ja nii üritatakse kaitsta loodust ja elusid… Loodetakse mingit muutust, mille isegi ajutises edus võib kahelda ja millel puudub korralik uurimuslik taust. Teadusliku vaate peale tahaks kosta, et mis teadus see on, kus ühes väikses ruumis on “professor” istunud viimased 20 aastat ning pole kordagi sealt väljas käinud… Kuid – midagi muutub nii ekstreemselt, et kogu rohepöörde eesmärkidelt liigub fookus veel huvitavama sõnaga valdkonda. Et ikka veel tähtsama ja peenemana end tunda. Tahaks öelda, et mingid hightech-lahendused, kosmos ja vesi hakkavad mängima rolli. See varjutab kenasti rohepöörde läbikukkumise. 

Kuidas edeneb “Suur Lähtestamine”?

Selle keskmes on taas otsustajaks mees. Algul oli ta oma ideega üksi, kuid võitis kiirelt poolehoidjaid kohalike valitsejate hulgas. Arvati, et edu tagab inimestele lubaduste andmine, loome võrdsust – soolist, vanuselist, rassilist jne. Igaüks saab olla, kes soovib, kõiki tuleb tunnustada ja omaks võtta. Tegelikult aga ei ole see programm rahva poolt väga soojalt vastu võetud, samuti on sellega kaasa läinud oodatust vähem inimesi. Tahetakse küll vabadust endale, kuid mitte teiste arvelt. “Suur Lähtestamine” kukub kokku, vähemalt see siht, mis siiani on olnud.

Esimese asjana palun pange google´isse antud mõiste, lugege ja siis saate siit mõned infokillud juurde. Lihtrahva kulul tehakse nalja ja võimumänge edasi. Natuke meenutab see filmi “Näljamängud”, kus sind aetakse konkreetsete reeglite najal lihtsalt nurka ja polekski nagu väljapääsu ning kogu protsessi juhib üks veidrikust kloun. Kogu protsessi juhib nn omast arust “sünniliider”, kes peab ennast heategijaks ja üritab rahvast hoida kontrolli all (loe:orjuses). Tema pilt on maailmast selline, kus lihtsalt paistab päike ja teatud inimesed juubeldavad. Soovitaks tal vähem juua ja aineid tarbida. Võidujoovastuses on jah keeruline märgata, et on palju inimesi, kes ei tule sellega kaasa, jälgivad kõrvalt ning ups – rikuvad plaani. 

Millised tuuled puhuvad inimõigustes ja vabaduses?

Jätkub kokku kukutamine! Vana maha, midagi uut asemele ja seda terves maailmas. Seda tehakse targalt ja süstemaatiliselt, nii vargsi, et rahvas ei pruugi arugi saada. Vastupidi, rahvas jätkab juhtidelt vabaduse piiramise nõudmist, nii kaugele on meid viidud. Ka inimõigustes tahetakse läbi viia reformi, mis on juba teoorias alanud. Keskne mees on muidugi pildis ja dikteerib/dirigeerib. Hetkel on ta seda mängu võitmas, kuid aasta lõpuks on arusaamatus ja teadmatus, tuleb midagi uut kiirelt välja mõelda ja seemned mulda istutada. Rahva lollitamine jätkub!

Inimõigused saavad aina rohkem tähelepanu ning esile kerkib kahene vaade asjale – tundeline inimõigus ja näiline. Üsna palju on inimesed seoses “pandeemia” jm kontrollmeetmetega hakanud lähtuma tundest, mitte sellest, mis kuskil kirjas on või nõutakse. Üha rohkem saadakse aru, et riik piirab ja kontrollib, kuid tunne ületab kõiki riigipiire ja võimalusi ning järjest enam ei tehta meetmetest välja ja leitakse endale sobiv viis. Ületatakse piire! Näiline süsteem ehk reeglid, korrad – neid loomulikult püütakse aina jõulisemalt peale suruda, kuid inimesed leiavad viise ja tulevad tänavatele. Vabaduste osas on peamiseks vabaduseks lahkuda. Tahaks, et iga inimene rohkem seisaks ja väljendaks oma õigust olla vaba, sest vabadus on kui kuumaõhupall meil praegu, mida läbitorgates kukud sellega taevast alla. Samas saad sa hinges olla alati vaba. Sõltub, mille sa valid. Siinkohal on väga olulised eestkõnelejad, keda hakkavab ühiskonnas aina rohkem esile kerkima ja muideks ka poliitikute seas!

Milline on Euroopa Liidu käekäik?

Euroopa Liidul on otsuste tegemise koht, saatus pole sugugi paigas enam. Inimesed, kes on saanud seal võimule, ei taha sellest kuidagi loobuda, kuigi alguses olid tähtaegadega nõus. EL algne mõte oli ju suur ja särav nagu ikka, ühtsus ja võrdsus, aitame ühtesid teiste arvelt. Hetkel aga tuleb näha vaeva, et seda ideed usutavana hoida. Keegi neid enam kuulata ei taha, nende pealesuruv võimuahne plaan on inimestele selge ning riigid ei taha neid järgida. Veel vaid ähvardustega proovitakse pähe istuda, sest lubadusi ei usuta. EL on täielikus teadmatuses, kuidas edasi minna, kuidas saavutada mingigi tasakaal ja ennast mitte rumalasse olukorda panna ega paljastada (kuigi tegelikult on juba hilja). Aasta lõpuks on neil siiski plaan olemas ja eks edaspidi näeme, milline ja kuidas sellega läheb.

Euroopa Liit kui institutsioon elab illusioonis. Üsna varjatud tõde on, et vajatakse abi muutuste esilekutsumises. Süsteem on üles ehitatud sama keeruliselt kui Brüsseli mutantmajad, koridorid ja neis kõndivad ametnikud. Mitmed projektid, meetmed, standardid, õigusaktid ja kogu keskkond on endale ise sõrme lõiganud, muutunud ülikeeruliseks erinevate meetmete kasutuse poolest ning hambutuks. Asi ei täida enam oma eesmärke. Üsna varsti on kuulda, et Euroopa Liit hakkab ennast “lähtestama”, et inimestele veelgi lähemal olla. Hea nali ikka. 

Milline on Venemaa käekäik?

Venemaal lõppeb praegune tegutsemine, lähtutakse hoopis majanduslikust heaolust ja rahva rahulolust. Paljud kasutavad juhust ja lahkuvad riigist. Kuigi paljud ei taha sellega leppida, tuleb Venemaa olukorrast ainult kriimustustega välja (no võib-olla mõni sinikas ka). President hakkab rääkima kannatuste võlust, kaastunde tähtsusest ja kokkukuuluvustunde tugevusest.

Venemaa inimesed on hirmul ja üksijäetud. Muudatused on murrangulised. Tuleb esile palju kodude mahajätmist ning parema elu otsingut. Valitsus muretseb inimeste ja perekondade pärast. Venemaa sooviks lahkuda tähelepanu keskpunktist, kuid seda ei lubata neil teha. Euroopa Liit ja USA soojendavad pidevalt Venemaa mune oma korvis ja loobivad neid laiali. Püütakse leida lahendust, kuidas teatrilavalt lahkuda, sügava kummarduse ja aplausi saatel. Juhtub midagi üllatavat. 

Mis toimub USA poliitilisel maastikul?

Biden sõlmib unistuste lepingu võimuka mehega väljastpoolt USA. Lepingu sisuks on rahva emotsionaalne hävitamine, täielik mahasurumine, surm ja südamevalu. Selle tulemuseks on isiklik materiaalne kasu. Praegune seis kukub kokku, rahvas ei ole “saavutuste” üle üldse õnnelik. Järgneb jõukatsumine, maadlus, mille tulemusel tõuseb esile uus tugev meesjuht, korralik valitseja. Võimalik, et liiga despootlik väidetava demokraatliku riigi jaoks.

USA-s tekib uus liider, kes esialgu ennast veidi peidab ja nagu kaitse tagant uurib, kuidas läheb. Tegemist on üsna mõjuvõimsa inimesega, keda kannustab tahe midagi ära teha, kirg ja kiirus. Peamiseks mureks inimeste suur majanduskoormus ning terviseseisund. Üsna pea on uudis ka avalikkuse ees ning rahvas võtab teda ülihästi vastu, sest nähakse võimalust stagnatsioonist väljumiseks. Mees on tõsine liider, mitte juht! Vaba, vahetu ning peab lugu inimõigustest. Samas siiski poliitiliste piirangutega, mis seotud riigipiiride ja rahva valitsemisega. USA suur probleem on tervisekindlustamata inimesed ning ülikõrge kodutuse määr. Lihtrahva hulgas saab see mees väga populaarseks. 

Milline on Hiina mõju maailmas?

Niidab kiirelt! Tekitab palju segadust ja tüli, ajab teisi omavahel riidu. Samal ajal sõlmib lepinguid üle maailma. Rapsib liigselt ja teeb seetõttu taktikalisi vigu, tunneb võidurõõmu liiga vara. Samas on tal ka poolehoidjaid, kes näevad Hiinas päästjat ja kangelast. Eesmärk on ju õilis – rikkus ja rahulolu.

Hiina kaotab oma mõjuvõimu maailma pildis, sest varasemad nö kokkulepped erinevate mõjukate riikide vahel enam ei kehti ja maailma pilt on muutunud. Millal sa viimati kuulsid, et midagi Hiinast räägiti? Hiina odavus on vajalik vaid neile, kes tahavad tööstuses toota jama. Kvaliteeti sealt ei tule. Valitsuse tasemel ollakse arad, ei valita seisu- ega istekohti ning see maksab valusalt kätte. Kohati nagu otsustatakse olla neutraalsed ning hõljuda pilvedel. Teisel poolaastal on tunda pea tõstmist ning hakatakse jõudsalt tegelema ka välispoliitikaga. Seesmiselt on Hiina süsteemid oma rahvast massiliselt hävitanud, nõrgestanud ning segadusse ajanud. Seda riiki on “pandeemia” tohutult räsinud ja kahjustanud ning pigem tegeletakse sellega, et enda pealt maha saada mainet, mis seotud sellega, et sealt riigist hakkas kogu trall pihta. 

Kuidas kulgeb “Ukraina konflikt”?

Konflikt jätkub loominguliselt. Koostöö kõikide seotud osapoolte vahel on endiselt väga kõrgel tasemel manipulatsioon rahvaga, rõhutakse edasi kaastundele, solidaarsusele jne. Teisest küljest aga käib kohtumõistmine, sellega läheb siiski veel aega ja lõpptulemuseni sel aastal ei jõuta. Võtke teadmiseks, et lihtinimesed ei saa kunagi selle olukorra kohta tõde teada. Toimub ka pealtnäha kiireid pöördeid, mis toovad rohkem südamevalu, kuid paraku käivad kokkulepetega kaasas. Juhuseid selles olukorras ei ole! Ukraina president näiliselt katsub jõudu vaenlasega, kuid kardina taga on ta ainuvalitseja, kes pikalt enda saavutusi tähistab.

Ukraina koguaeg loob midagi juurde. Tekitab pidevalt küsimuse kohti ja lollitab maailma. Selle taga on kaitsepositsioon, et kaitseme oma vabadusi ja inimõiguseid kõigega, mis meil on. Tuleb meeles pidada, et riigi juht on näitleja ja üsna andekas kommunikatsiooni valdkonnas. Ta teab, mida ja millal tuleb ette sööta, et plaanid läbi läheksid ja tõde kunagi ei selguks. Sel aastal tuleb tugevalt esile tõe küsimus. Mis tegelikult Ukrainas toimus või toimub ja mida ei soovita, et päevavalgele tuleb. President kas haigestub või juhtub temaga ootamatu õnnetus, mis ajab riigi juhtimise veidi sassi ja saame näha, mis kardinate taga tegelikult toimub. Peab mainima, et see mees väärib Oscarit (Sean Penn juba andis talle enda oma hoiule). Kusjuures tal tekib üsna tore partner. Ei imestaks, kui ajutise riigijuhina näeme tema naist.