laupäev, 16. juuli 2016

Taimed või loomad?


Alustan ja lõpetan oma jutu sellega, et mul on täiesti ükskõik, mida või keda keegi sööb, mis dieedi valib või kuidas oma kehasse suhtub - see on igaühe enda asi. Pea meeles, et ainult sina otsustad enda elu üle, sina teed valikud ja vastutad tulemuse eest. Sinu valikud mõjutavad aga ka teisi, sh Maad ja inimkonda. Minu soovitus on alati kuulata enda keha, tema räägib sulle täpselt, mida ta tahab, mida mitte, kui tihti, mis kogustes jne. Enamus teevad veel valikuid paraku mõistusest lähtuvalt ja seal on meil palju teadmisi, mis sugugi kasulikud ei pruugi olla. Tänapäeval on paljud aga täielikus segaduses, sest infot tuleb igast küljest ja aina agressiivsemalt. Minu meelest teeb see endasse pöördumise palju lihtsamaks, sest nagunii on kõik minu kohta käivad vastused seal, mitte kuskil teadusuuringutes või ajakirjanduses. Lisaks pole ma veel kordagi sattunud segadusse, kui suhtlen endaga, küll aga tekib konflikt väljast tuleva infoga. Miski pole ainuõige ega vale, kõik on suhteline, iga inimene on erinev ja muutub elu jooksul - käi sellega kaasas ja lase arengul toimuda.



Mina ei ole taimetoitlane ega vegan, ma lihtsalt ei taha liha süüa, aga kui isu tuleb, siis ei keela ennast. Samuti kasutan ma mõnikord toidu valmistamisel toorpiima ning mune, taluvõi on päris igapäevane nähtus, samas juustusõber ei ole. Üritan meelde tuletada, kas mul nahast riideid on, aga ei meenu, talvesaapad on kindlasti ja nende eest olen loomadele väga tänulik. Riiete puhul hoian suure kaarega eemale hoopis fliisist, sest ei taha plastpudelit endale ümber tõmmata :)

Tulles tänase mõtteteema juurde, siis tahan võrrelda vegan vs omnivoor eetilist, mitte tervislikku poolt. Veganite põhirõhk tundub olevat sellel, et keegi ei tohiks surra, et inimene saaks süüa ja kasuka selga. Aga kui sa porgandi maast välja tõmbad, kaua tema veel elus on? Või kui ta polegi elusolend, kas veganid söövad siis surnud toitu? Ometi nimetatakse seda ju elustoiduks... Kui ma porgandi kohe peenralt hamba alla pistan, siis sureb ta mu mälumise tagajärjel? Kõlab päris jubedalt. Verd ei voola, keegi ei kisa, aga ikkagi, kas toimub suremine/tapmine või mitte? Kas surm hamba all või keevas vees on inimlikum kui elektrilöök või kõri läbi tõmbamine? Kui veganid siinkohal juba kõrvust auru välja ajavad ja mind kõvasti siunavad, siis lugege rahulikult edasi, sest varsti läheb kergemaks - hingake! Ma ei poolda karjakasvatust sellisel kujul nagu ta tänapäevaks kujunenud on, samuti inimeste söömisharjumusi ja selle tagajärgi.

Lähme edasi. Mis mind häirib loomakasvatuses (lihtsustamise huvides pean eelkõige silmas kõige levinumaid liha- ja piimakarjasid)? Nad ei ole tulnud siia ellu armastusega ega armastusest. Ma usun, et lugejatel ei ole ettekujutust, et iga lehm saab näha pulli ja vastupidi - kommertskarjades toimub kunstseemendamine, ei mingit mõnusat maist naudingut ega paljunemise loomingut. Sõna otseses mõttes on seal vahel inimese käsi ja seda rahalise kasumi eesmärgil. Edasi mõeldakse välja igasuguseid lahendusi kulude kärpimiseks ja tulude suurendamiseks võimalikult vähese vaevaga. Selles ei ole iseenesest ju midagi halba, aga miljonid loomad peavad seetõttu elama tingimustes, mis ei kannata mingit kriitikat, mida me ei taha ettegi kujutada, kuigi sellest on tehtud palju filme ja neid saab Youtube's näha. Jah, ka Eestis ei ole kõik farmid sellest õudusest vabad. Mõni aasta tagasi tegin aruandeid Euroopa Liidule, kus kogusin Eesti tootjatelt statistikat. Mul läks süda pahaks, kui selgus, et ühes sigalas magati 3000st põrsakesest 900 esimese paari nädala jooksul lihtsalt emiste poolt ära, sest olud on kitsad. See fakt tegi minust tükiks ajaks taimetoitlase! Mida te siis paljundate neid niimoodi? Toetusi saadakse ju, kui nad näitavad, et on vaja laieneda.

Kuidas on lood taimedega? Tuleb välja, et sama! Inimene külvab põllule või peenrale, harvendab mõningaid taimi, umbrohu mürgitab sealt vahelt ära, pritsib mürki putukate vastu ja väetab kahtlaste keemiliste ühenditega. Ka loomade puhul topitakse neile mingit jõusööta, et nad ikka kiiremini kaalus juurde võtaksid, sest lehmapiim läheb ju inimeste toidulauale. Isased vasikad jõuavad poelettidele enne kui nad on poole aastaseks saanud, emased jäetakse piimakarja ja paljunemiseks, ehk seemneks, kus nad siis u kord aastas toovad ilmale kunstlikult eostatud vasika, sest muidu ei teki ju piima udarasse. Loomi vaktsineeritakse ja profülaktika mõttes antakse neile ka antibiootikume, mida inimene endale lihaga sisse sööb. Ja kuhu kaovad taimedelt putukamürk ja keemiline väetis? Kui ma niimoodi kõrvutan, siis ausalt ei leia ma kümmet erinevust! (Tuletan igaks juhuks meelde, et võrdlen enim levinud "kasvatusvõtteid", mitte mahetootlust ega permakultuuri.)

Olen ka mõelnud viljapuudele. Neid me õnneks ei raiu maha, et banaane või õunu kätte saada. Banaan palmile on vist nagu muna kanale - teatud eas ja tingimustel kaasnev saadus. Muidugi õunas on seemned, millest võiks hea õnne (loe: sobivate tingimuste) korral kasvada õunapuu, aga ilma kuketa siia ilma tulnud munast ei tule kedagi ega midagi. Tundub ausalt öeldes, et kõige õigem ongi sellist muna söögiks kasutada, kuigi tean, et sellest on püütud inimesi eemal hoida küsimusega: "Kas tahad ikka süüa kana menstruatsiooni?" Minu jaoks on muna küpsetamises asendamatu koostisosa, nii et tahan küll :)

Jäta kõrvale igasugused teaduslikud uuringud, vitamiinid, mineraal- ja toitained, mõju inimese organismile jmt ning mõtiskle, kas taime- ja loomakasvatus ikka on nii erinevad? Nii loom kui taim on võimelised ise paljunema, ometi produtseerib neid praegu (vist) enamasti inimene. Oleks, et puhtalt, aga ta muteerib seal vahel veel DNA-d ka, väidab, et nüüd on parem... no kas tõesti saab olla midagi paremat, kui see, mida pakub meile puhas loodus? Loomal on veri, taimel on mahl, mõnikord nimetatakse ka piimaks - igatahes vedelik, mis temas ringleb ja mida nii mõnegi taime puhul me isukalt joome. Sellise kõrvutamise tulemusel ei oska mina küll argumenteerida, miks on taimetoitlus inimlikum. Loomariigis on igasuguseid söödikuid, kusjuures nii mõnigi lööks oma hambad inimlihasse. Ma tean, et kõik on kinni meie peas, näiteks mõni usk keelab sea söömise (tegelikult on kirjas u nii, et sa võid süüa sõrgadega mäletsejat, aga siga ei mäletse), teises usus on püha lehm, kolmandad teevad samas hobuselihast maitsvaid pirukaid ja neljandad kasvatavad koeri söömiseks. Eetilisus on meile õpetatud piirangutekogum, täpselt nagu ka viisakus.

Minu praegune seisukoht enda toiduvalikul on see, et söön, mida keha soovib, aga eelistan vabalt kasvanud looma ja linnu liha, mis on puhas antibiootikumidest ja vaktsiinidest, hästi sobib metsloom. Muidugi taimed võiksid olla mu toidulaual enda kasvatatud, aga selleni pole ma veel jõudnud, nii ma lihtsalt ostan neid poest tunde järgi. Ma ei kasuta maisi ega kultuurnisu just sellepärast, et need on meie poeletil kahtlemata kõik GMO, tõenäoliselt ka valge riis - ehk need, mida süüakse maailmas massiliselt. Samuti väga kiidetud soja - järjekordne reklaamitrikk.

Nagu lubasin, lõpetan oma jutu samuti sellega, et mõtle ja tunneta ise ning analüüsi enda valikuid ja nende põhjuseid. Usalda eelkõige ennast, sest sina tunned enda keha kõige paremini. Kõik siin ilmas on nö surev, teisiti väljendudes läheb ühest olekust teise. Nii nagu sünnib loom, idaneb ja kasvab ka taim, nii nagu sureb loom, lõpeb ka taime elu. Kas siis on nii vale toituda teine teisest? Nautida erinevad maitseid? Aga ole mõistlik, ära liialda, võta endale nii palju toitu, kui sa vajad, ärme tooda üle - see on minu meelest suurim jama kogu maailmas. Teate, mis saab füüsilisest kehast peale surma? Läheb kellelegi toiduks :) Raisakotkas, hüaan, vaglad või emake Maa - keegi saab kõhu täis :)

Mul oleks väga hea meel, kui omnivoorid ei nimetaks taimetoitlasi murunärijateks vmt ja vegetaarlased omakorda lihaarmastajaid raipesööjateks  jne. Ole enda menüüvalikuga rahul ja näita seda välja, vihakõne rahulolu küll tähenda. Olgem inimesed, kuid saagem osaks loodusest!

NB Sinu keha teab, mis teha!























Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar